Seoses COVID-19 viiruse leviku tõkestamisega jäi kokkutulemisega üldkogu ära. Üldkogu pädevuses olevate otsuste vastuvõtmine viidi läbi elektrooniliselt ilma üldkogu kokku kutsumata:
05.01-19.01.2021
09.03-15.03.2021
01.06.-18.06.2021
EESTI ADVOKATUURI ÜLDKOGU PÄDEVUSES OLEVATE KÜSIMUSTE ELEKTROONILISE OTSUSTAMISE PROTOKOLL
Tallinn, 21. jaanuar 2021
Elektrooniline hääletamine 05.01.2021 – 19.01.2021
NÕUDED ELEKTROONILISEL HÄÄLETAMISEL OTSUSTE VASTUVÕTMISEKS
AdvS § 81 lõike 1 kohaselt on üldkogu hääleõiguslikel advokaatidel juhatuse ettepanekul õigus vastu võtta otsuseid üldkogu pädevuses olevates küsimustes üldkogu kokku kutsumata. Sellisel juhul toimub otsustamine elektrooniliselt. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole hääleõiguslike advokaatide häältest, kui seaduses ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Seisuga 05.01.2021 oli Eesti Advokatuuris 638 hääleõiguslikku advokaati. Seega on otsuse vastuvõtmiseks vaja vähemalt 320 poolthäält.
TÖÖORGANITE VALIMINE
Hääletustulemuste protokollijad
Juhatus määras 29.12.2020 istungil üldkogu hääletustulemuste protokollijateks vandeadvokaadid Triin Toomi, Karli Küti ja Erki Felsi.
ELEKTROONILISEST HÄÄLETAMISEST OSAVÕTMINE
Eesti Advokatuuri üldkogu pädevuses olevate küsimuste elektroonilise otsustamisel osales kokku 528 hääleõiguslikku advokaati, mis on 83 % kõigist hääleõiguslikest advokaatidest.
OTSUSE EELNÕU NR 1
Advokatuuri liikmetele saadeti e-kirja teel ning tehti kättesaadavaks advokatuuri sisevõrgus järgmised materjalid:
OTSUSE VASTUVÕTMINE
Otsuse projekt saadeti advokatuuri liikmetele e-kirja teel ning tehti kättesaadavaks advokatuuri sisevõrgus.
Otsuse eelnõu nr 1
05.-19.01.2021.a
Eesti Advokatuuri kodukorra muutmine
Juhindudes advokatuuriseaduse § 9 punktist 5, Eesti Advokatuuri üldkogu
O T S U S T A B:
Eesti Advokatuuri kodukorras tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõiget 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Advokatuuri organi (va. üldkogu) liige ega asendusliige ei või olla isik, kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav või keda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Advokatuuri organi (v.a üldkogu) vandeadvokaadist liikmel ja asendusliikmel ei või olla kustumata distsiplinaarkaristust ning tema kutsetegevus ega advokatuuri liikmesus ei või olla peatatud.“;
2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui advokatuuri organi liige või asendusliige ei vasta organi liikmele kehtestatud nõuetele, peatuvad tema organi liikme volitused alates ajast, mil advokatuur edastab temale sellekohase teavituse.“;
3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Kui advokatuuri organi liige või asendusliige ei vasta organi liikmele kehtestatud nõuetele ja ta ei esita viivitamatult pärast lõikes 31 nimetatud teavituse saamist avaldust liikme kohalt tagasi astumiseks, teeb advokatuuri juhatus liikme valinud või nimetanud organile või isikule ettepaneku liige tagasi kutsuda ja valida või nimetada uus liige.“;
4) paragrahvi 9 lõiget 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Juhatus otsustab liikmekandidaadi lubamise advokaadieksamile või sellest keeldumise.“;
5) paragrahvi 10 lõiget 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Juhatus otsustab liikmekandidaadi vastuvõtmise advokatuuri või sellest keeldumise. Juhatus teeb otsuse liikmekandidaadile teatavaks viivituseta.“;
6) paragrahvi 11 lõiget 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kõrgema kutsenimetuse saamise avaldusele peab lisama isikuandmete ankeedi, kaks värvifotot suurusega 40 x 50 mm, patrooni seisukoha avalduse osas ja aruande vandeadvokaadi abina tegutsemise kohta.“;
7) paragrahvi 12 lõiget 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Juhatus otsustab ühe kuu jooksul alates kõrgema kutsenimetuse taotlemise avalduse saamisest advokaadi advokaadieksamile lubamise või sellest keeldumise.“;
8) paragrahvi 13 lõiget 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Juhatus otsustab advokaadile kõrgema kutsenimetuse andmise või sellest keeldumise. Juhatus teeb otsuse advokaadile teatavaks viivituseta.“;
9) paragrahvi 14 lõiget 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Advokatuuri liikmesuse peatamise otsustab juhatus advokaadi avalduse alusel või oma initsiatiivil.“;
10) paragrahvi 15 lõiget 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Juhatus võib otsustada advokaadi kutsetegevuse peatamise, kui tal on andmeid selle kohta, et advokaat on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav.“;
11) paragrahvi 17 lõiget 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Juhatus otsustab advokatuuri liikmesuse või advokaadi kutsetegevuse taastamise.“;
12) paragrahvi 18 lõiget 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Juhatus otsustab viivitamata advokaadi advokatuurist väljaarvamise, kui tal on küllaldaselt andmeid advokatuurist väljaarvamise aluste esinemise kohta.“;
13) paragrahvi 18 lõiget 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Advokaadi enda avaldusel advokatuurist väljaarvamise otsustab juhatus mitte hiljem kui ühe kuu jooksul alates avalduse saamisest. Avaldust ei rahuldata advokatuuriseaduse § 36 lõikes 2 sätestatud juhul.“;
14) paragrahvi 19 lõiget 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Juhatus otsustab viivitamata advokaadi advokatuurist väljaheitmise, kui tal on küllaldaselt andmeid advokatuurist väljaheitmise aluste esinemise kohta.“;
15) paragrahvi 27 lõike 2 punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) üldkogu toimumise aeg ja viis ning kui üldkogu toimub osaliselt või tervikuna füüsilise koosolekuna, siis ka üldkogu toimumise koht.“;
16) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) kui üldkoosolek toimub osaliselt või tervikuna elektrooniliste vahendite abil, osalejate registreerimise, osalemise ja hääletamise täpne kord;“;
17) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) AdvS § 82 sätestatud juhul üldkogu otsuste eelnõud;“;
18) paragrahvi 29 lõike 2 punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) üldkogu toimumise aeg ja viis ning kui üldkogu toimub osaliselt või tervikuna füüsilise koosolekuna, siis ka üldkogu toimumise koht, samuti asjaolu, kas tegemist on korralise või erakorralise üldkoguga;“;
19) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Üldkogu läbiviimisel osaliselt või tervikuna elektrooniliste vahendite abil määrab salajase hääletamise täpsema korra juhatus ning see edastatakse advokaatidele koos üldkogu kokkukutsumise teatega.“;
20) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Asendusliikme volitused juhatuse liikmena lõpevad esimehe käskkirjas määratud tähtaja möödumisel või asendamise lõpetamiseks antud käskkirjas sätestatud ajal.“;
21) paragrahvi 42 lõike 4 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
22) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks;
23) paragrahvi 45 lõige 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Asendusliikme volitused revisjonikomisjoni liikmena lõpevad esimehe käskkirjas määratud tähtaja möödumisel või asendamise lõpetamiseks antud käskkirjas sätestatud ajal.“;
24) paragrahvi 47 lõike 5 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 49 lõige 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Aukohtu liiget asendab asendusliige. Asendusliige peab vastama aukohtu liikmele sätestatud nõuetele. Aukohtu liikmete ja asendusliikmete arvu määrab ning aukohtu vandeadvokaatidest liikmed ja asendusliikmed valib üldkogu.“;
26) paragrahvi 49 lõige 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Aukohtu esimees määrab käskkirjaga asendusliikmete hulgast aukohtu liikme asendaja, kui:
1) aukohtu liige ei saa täita aukohtu liikme kohuseid;
2) aukohtu liikmel esineb asja arutamisel ja/või otsustamisel huvide konflikt ning teisi aukohtu liikmeid ei ole võimalik määrata kohtukoosseisu;
3) aukohtu liige on esitanud aukohtu esimehele avalduse enda asemele asendusliikme määramiseks koos kaalukate põhjendustega;
4) aukohtu liige on ennetähtaegselt tagasi kutsutud või muudel põhjustel aukohtust välja langenud;“;
27) paragrahvi 49 lõige 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Asendusliikme volitused aukohtu liikmena lõpevad aukohtu esimehe käskkirjas määratud tähtaja möödumisel või asendamise lõpetamiseks antud aukohtu esimehe käskkirjas sätestatud ajal.“;
28) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Aukohus arutab asju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus (edaspidi kohtukoosseis). Aukohtu kohtukoosseisud, sealhulgas kohtu eesistuja asjade arutamiseks (edaspidi eesistuja) määrab aukohtu esimees.“;
29) paragrahvi 54 lõige 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Aukohus teeb otsuse kuue kuu jooksul aukohtumenetluse algatamisest arvates. Selle tähtaja hulka ei arvestata aega, mil aukohtumenetlus oli peatunud. Aukohtumenetlus peatub ajaks, mil distsiplinaarsüüteoasja ei ole võimalik arutada asjaolude tõttu, mis olenevad advokaadist, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud. Kui aukohtu otsus võib sõltuda sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus menetluses, võib aukohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni.“;
30) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„31) Kui aukohus jätab aukohtumenetluse algatamata, võib aukohus avaldada otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Resolutsioonina vormistatud otsust täiendab aukohus kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab aukohtule 15 päeva jooksul otsuse resolutsiooni avaldamisest arvates soovist esitada otsuse peale kaebuse või protesti halduskohtule vastavalt advokatuuriseaduses sätestatule. Kaebuse või protesti esitamise soovi ei pea põhjendama. Selline otsus tuleb tervikuna avaldada 30 päeva jooksul soovi esitamisest arvates.“;
31) paragrahvi 57 lõige 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Aukohus avaldab otsuse 30 päeva jooksul pärast asja sisulise arutamise lõppu advokatuuri kantselei vahendusel. Vajadusel võib aukohtu esimees otsuse avaldamise tähtaega pikendada 60 päevani.“;
32) paragrahvi 59 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Advokaadi tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest võib aukohus määrata distsiplinaarkaristuse advokatuuriseaduses sätestatud korras ja ulatuses.“;
33) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Advokaadile distsiplinaarkaristuse määramisel maksab advokaat advokatuurile üldkogu poolt kehtestatud suuruses menetluskulude hüvitise.“;
34) paragrahvi 79 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Juhatus otsustab advokaaditunnistuse ja advokatuuri liikmetunnistuse kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise.“
Poolt 464 häält, vastu 43, erapooletuid 19, kehtetuid hääletuslehti 2. Otsus nr 1 võeti vastu.
EESTI ADVOKATUURI KORRALISE ÜLDKOGU PROTOKOLL
Tallinn, 18. märts 2021
Elektrooniline hääletamine 09.03.2021 – 15.03.2021
Elektrooniliste vahendite abil üldkogul osalemine
AdvS § 7 lõike 4 kohaselt võib üldkogu läbi viia tervikuna elektrooniliste vahendite abil.
Juhatus teavitas advokaate korralise üldkogu toimumisest ja selle päevakorrast 26.01.2021. a juhatuse istungi protokolliga, mille lisana nr 1 edastati advokaatidele 2021. a Eesti Advokatuuri üldkogu elektrooniliste vahendite abil läbiviimise, osalemise ja hääletamise kord.
AdvS § 7 lõike 5 kohaselt on üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole hääleõiguslikest advokaatidest. Hääleõiguslikud on vandeadvokaadid.
Seisuga 09.03.2021 oli Eesti Advokatuuris 653 hääleõiguslikku advokaati. Seega oli üldkogu õnnestumiseks vaja vähemalt 327 osalejat.
ÜLDKOGU PÄEVAKORD
TÖÖORGANITE VALIMINE
Hääletustulemuste protokollijad
Juhatus määras 09.02.2021 istungil üldkogu hääletustulemuste protokollijateks vandeadvokaadid Kerstin Linnart-Hermi, Mailis Meieri ja Liina Saaremetsa.
ÜLDKOGU MATERJALID
Advokatuuri liikmetele saadeti e-kirja teel ning tehti kättesaadavaks alates 22.02.2021. a advokatuuri sisevõrgus järgmised materjalid:
09.03.2021. a tegi advokatuuri esimees Jaanus Tehver ettekande ning tutvustas üldkogu materjale otseülekandes elektroonilises keskkonnas Addenda.
ÜLDKOGUST OSAVÕTMINE
Eesti Advokatuuri üldkogu otsuse eelnõude hääletamisel osales kokku 526 hääleõiguslikku advokaati, mis on ligikaudu 81 % kõigist hääleõiguslikest advokaatidest.
OTSUSE VASTUVÕTMINE
Otsuse projekt saadeti advokatuuri liikmetele e-kirja teel ning tehti kättesaadavaks advokatuuri sisevõrgus.
Eriarvamuste protokollimist ei soovitud.
Otsuse eelnõu nr 1
09.03.2021 – 15.03.2021. a.
Eesti Advokatuuri majandustegevuse aastaaruande ja revisjonikomisjoni aastaaruande kinnitamine
Juhindudes advokatuuriseaduse § 9 punktist 4, Eesti Advokatuuri üldkogu
O T S U S T A B:
Kinnitada advokatuuri 2020. aasta majandusaasta aruanne ja revisjonikomisjoni 2020. aasta aruanne.
Poolt 512 häält, vastu 1, erapooletuid 13. Otsus nr 1 võeti vastu.
Otsuse eelnõu nr 2
09.03.2021 – 15.03.2021. a.
Eesti Advokatuuri 2020. aasta eelarve täitmise aruande ja 2021. aasta eelarve kinnitamine
Juhindudes advokatuuriseaduse § 9 punktist 3, Eesti Advokatuuri üldkogu
O T S U S T A B:
1. Kinnitada Eesti Advokatuuri 2020. aasta eelarve täitmise aruanne tulude osas 880 944 eurot ja kulude osas 911 747 eurot.
2. Kinnitada Eesti Advokatuuri 2021. aasta eelarve tulude osas 839 592 eurot ja kulude osas 838 860 eurot.
3. Anda Eesti Advokatuuri juhatusele õigus kasutada 2022. aasta majandusaastal advokatuuri eelarvelisi vahendeid 2021. aasta eelarves ettenähtud proportsioonides ja mahus kuni 2022. aasta eelarve kinnitamiseni üldkogul.
Poolt 497 häält, vastu 9, erapooletuid 18. Otsus nr 2 võeti vastu.
Otsuse eelnõu nr 3
09.03.2021 – 15.03.2021. a.
Eesti Advokatuuri peatatud liikmesuse või kutsetegevusega advokaadi liikmemaksu suuruse kehtestamine
Juhindudes advokatuuriseaduse § 9 punktist 9, Eesti Advokatuuri üldkogu
O T S U S T A B:
Peatatud liikmesuse või kutsetegevusega advokaadi liikmemaksu suuruseks kehtestada:
Perioodil 01.01.2021 kuni 31.03.2021 1/10 liikmemaksu määrast ning alates 01.04.2021 1/2 liikmemaksu määrast.
Poolt 377 häält, vastu 115, erapooletuid 34. Otsus nr 3 võeti vastu.
Otsuse eelnõu nr 4
09.03.2021 – 15.03.2021. a.
Eesti Advokatuuri juhatusele volituse andmine liikmemaksu vähendamiseks või sellest vabastamiseks
Juhindudes advokatuuriseaduse § 9 punktist 9, Eesti Advokatuuri üldkogu
O T S U S T A B:
Advokaadi avalduse alusel võib advokatuuri juhatus avalduse esitaja liikmemaksu juhatuse määratud tähtajaks vähendada või selle tasumisest vabastada seoses rasedus- ja sünnituspuhkusele ja lapsehoolduspuhkusele jäämisest tingitud osalise töökoormuse, töövõimetuse, õpingute korral või muudel juhatuse hinnangul põhjendatud juhtudel.
Otsus jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2021.
Poolt 516 häält, vastu 2, erapooletuid 7. Otsus nr 4 võeti vastu.
Otsuse eelnõu nr 5
09.03.2021 – 15.03.2021. a.
Eesti Advokatuuri eksamitasude kehtestamine
Juhindudes advokatuuriseaduse § 9 punktist 9, Eesti Advokatuuri üldkogu
O T S U S T A B:
Kinnitada vandeadvokaadi abi, vandeadvokaadi ja korduseksami tasuna 250 eurot.
Poolt 387 häält, vastu 98, erapooletuid 41. Otsus nr 5 võeti vastu.
Otsuse eelnõu nr 6
09.03.2021 – 15.03.2021. a.
Eesti Advokatuuri aukohtu menetluskulude hüvitise suuruse kehtestamine
Juhindudes advokatuuriseaduse § 9 punktist 9, Eesti Advokatuuri üldkogu
O T S U S T A B:
Kinnitada advokaadile distsiplinaarkaristuse määramisel aukohtu menetluskulude hüvitise suuruseks üks Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuutasu alammäär.
Poolt 368 häält, vastu 120, erapooletuid 38. Otsus nr 6 võeti vastu.
Otsuse eelnõu nr 7
09.03.2021 – 15.03.2021. a.
Eesti Advokatuuri aukohtu liikmete ja asendusliikmete arvu määramine
Juhindudes advokatuuriseaduse § 9 punktist 1, Eesti Advokatuuri üldkogu
O T S U S T A B:
Määrata Eesti Advokatuuri aukohtu liikmete arvuks seitse – neli vandeadvokaati, kaks kohtunikku ja üks õigusteadlane ja asendusliikmete arvuks kuus – kolm vandeadvokaati, kaks kohtunikku ja üks õigusteadlane.
Poolt 510 häält, vastu 0, erapooletuid 15. Otsus nr 7 võeti vastu.
Otsuse eelnõu nr 8
09.03.2021 – 15.03.2021. a.
Eesti Advokatuuri revisjonikomisjoni liikmete ja asendusliikmete arvu määramine
Juhindudes advokatuuriseaduse § 9 punktist 1, Eesti Advokatuuri üldkogu
O T S U S T A B:
Määrata Eesti Advokatuuri revisjonikomisjoni liikmete arvuks kolm ja asendusliikmete arvuks üks.
Poolt 506 häält, vastu 0, erapooletuid 13. Otsus nr 8 võeti vastu.
EESTI ADVOKATUURI AUKOHTU ADVOKAATIDEST LIIKMETE VALIMINE
Eesti Advokatuuri aukohtu liikme kandidaatideks seati üles vandeadvokaadid Liina Linsi, Tõnis Tamme, Andres Aavik, Karl Kask, Mari Männiko ja Arne Ots.
Hääletamisel osales 522 hääleõiguslikku advokaati.
Hääled jagunesid kandidaatide vahel:
Eesti Advokatuuri aukohtu advokaatidest liikmeteks valiti vandeadvokaadid Liina Linsi, Andres Aavik, Tõnis Tamme ja Mari Männiko.
EESTI ADVOKATUURI AUKOHTU ADVOKAATIDEST ASENDUSLIIKMETE VALIMINE
Eesti Advokatuuri aukohtu liikme kandidaatideks seati üles vandeadvokaadid Erki Kergandberg, Carri Ginter, Arne Ots ja Rene Frolov.
Hääletamisel osales 518 hääleõiguslikku advokaati.
Hääled jagunesid kandidaatide vahel:
Eesti Advokatuuri aukohtu advokaatidest asendusliikmeteks valiti vandeadvokaadid Erki Kergandberg, Carri Ginter ja Rene Frolov.
EESTI ADVOKATUURI REVISJONIKOMISJONI LIIKMETE VALIMINE
Eesti Advokatuuri revisjonikomisjoni liikme kandidaatideks seati üles vandeadvokaadid Alla Jakobson, Ene Ahas ja Karen Root.
Hääletamisel osales 513 hääleõiguslikku advokaati.
Hääled jagunesid kandidaatide vahel:
Eesti Advokatuuri revisjonikomisjoni liikmeteks valiti vandeadvokaadid Ene Ahas, Karen Root ja Alla Jakobson.
EESTI ADVOKATUURI REVISJONIKOMISJONI ASENDUSLIIKME VALIMINE
Eesti Advokatuuri revisjonikomisjoni asendusliikme kandidaadiks seati üles vandeadvokaat Pille Pettai.
Hääletamisel osales 504 hääleõiguslikku advokaati.
Eesti Advokatuuri revisjonikomisjoni asendusliikmeks valiti vandeadvokaat Pille Pettai.
EESTI ADVOKATUURI ÜLDKOGU PÄDEVUSES OLEVATE KÜSIMUSTE ELEKTROONILISE OTSUSTAMISE PROTOKOLL
Tallinn, 21. juuni 2021
Elektrooniline hääletamine 01.06.2021 – 18.06.2021
NÕUDED ELEKTROONILISEL HÄÄLETAMISEL OTSUSTE VASTUVÕTMISEKS
AdvS § 81 lõike 1 kohaselt on üldkogu hääleõiguslikel advokaatidel juhatuse ettepanekul õigus vastu võtta otsuseid üldkogu pädevuses olevates küsimustes üldkogu kokku kutsumata. Sellisel juhul toimub otsustamine elektrooniliselt. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole hääleõiguslike advokaatide häältest, kui seaduses ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Seisuga 01.06.2021 oli Eesti Advokatuuris 643 hääleõiguslikku advokaati. Seega on otsuse vastuvõtmiseks vaja vähemalt 322 poolthäält.
TÖÖORGANITE VALIMINE
Hääletustulemuste protokollijad
Juhatus määras 01.06.2021 istungil üldkogu hääletustulemuste protokollijateks vandeadvokaadid Erki Felsi, Maarja Pildi ja Elina Varendi.
ELEKTROONILISEST HÄÄLETAMISEST OSAVÕTMINE
Eesti Advokatuuri üldkogu pädevuses olevate küsimuste elektroonilise otsustamisel osales kokku 539 hääleõiguslikku advokaati, mis on 83,8 % kõigist hääleõiguslikest advokaatidest.
OTSUSE EELNÕU NR 1
Advokatuuri liikmetele saadeti e-kirja teel ning tehti kättesaadavaks advokatuuri sisevõrgus järgmised materjalid:
OTSUSE VASTUVÕTMINE
Otsuse projekt saadeti advokatuuri liikmetele e-kirja teel ning tehti kättesaadavaks advokatuuri sisevõrgus.
ÜLDKOGU KOKKU KUTSUMATA VASTU VÕETUD EESTI ADVOKATUURI HÄÄLEÕIGUSLIKE ADVOKAATIDE
OTSUSE EELNÕU nr 1
04.06 – 18.06.2021.a
Eesti Advokatuuri kodukorra muutmine
Juhindudes advokatuuriseaduse § 81 punktist 1 ja kodukorra § 35 lõikest 1, Eesti Advokatuuri hääleõiguslikud advokaadid
OTSUSTAVAD:
Eesti Advokatuuri kodukorras tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Vandeadvokaadieksamil ei pea eksamineeritav eksami kirjalikus osas testi sooritama tingimusel, et eksamineeritav sooritab vandeadvokaadieksamit 5 aasta jooksul vandeadvokaadi abi eksami kirjaliku osa või vandeadvokaadieksami kirjaliku osa testi positiivsele hindele sooritamisest arvates. Nimetatud 5-aastane tähtaeg hakkab kulgema vandeadvokaadi abi eksami kirjaliku osa või vastavalt vandeadvokaadieksami kirjaliku osa testi sooritamisest ja lõpeb sellel poolaastal, mil toimub vandeadvokaadieksam.“;
2) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Vandeadvokaadieksam tuleb tervikuna positiivselt sooritada 5 aasta jooksul vandeadvokaadi abi eksami kirjaliku osa või vandeadvokaadieksami kirjaliku osa testi positiivsest sooritamisest arvates, vastasel juhul tuleb vandeadvokaadi korduseksamil uuesti sooritada test, kaasus ja suuline osa.“;
3) paragrahvi 68 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui eksamineeritav eksami suulist osa positiivselt ei soorita, on eksamineeritaval õigus vahetult järgmisel toimuval eksamil sooritada korduseksamil ainult eksami suuline osa. Kui eksamineeritaval ei ole võimalik mõjuval põhjusel vahetult järgmisel toimuval eksamil suulisel eksamil osaleda, võib juhatus lubada tal sooritada korduseksamil ainult suuline osa ka sellele järgneval toimuval eksamil.“;
5) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kui eksamineeritav ei soorita eksami suulist osa positiivselt ka korduseksamil, peab ta sooritama järgmisel korduseksamil nii eksami kirjaliku kui suulise osa. Seejuures vandeadvokaadi järgmisel korduseksamil ei pea kirjalikus osas sooritama testi juhul, kui § 67 lg‑s 11 nimetatud 5-aastane tähtaeg ei ole järgmise korduseksami ajaks möödunud.“;
6) paragrahvi 69 lõiget 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Komisjoni iga liige hindab kaasusülesande lahendust täisarvuga ühest kümneni, hinnet komisjoni liikmetega eelnevalt arutamata. Kaasusülesande lahenduse hinne on komisjoni liikmete antud hinnete keskmine, mis ümardatakse täisarvuks. Eksami kirjaliku osa kaasusülesanne on sooritatud positiivselt kui eksamineeritav on saanud 5 punkti või rohkem.“;
7) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kaasusülesande lahenduse hinne tehakse eksamineeritavale teatavaks enne eksami suulise osa toimumist.“;
8) paragrahvi 69 lõiget 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Komisjoni iga liige hindab suulisel eksamil eksamineeritava vastuseid täisarvuga ühest kümneni, hinnet komisjoni liikmetega eelnevalt arutamata. Suulise eksami hinne on komisjoni liikmete antud hinnete keskmine, mis ümardatakse täisarvuks. Eksami suuline osa loetakse sooritatuks positiivselt, kui eksamineeritav on saanud 5 punkti või rohkem.“;
9) paragrahvi 69 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 69 lõiget 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kutsesobivuskomisjon teeb eksami suulise osa tulemuse ja kutsesobivuskomisjoni otsuse teatavaks kutsesobivuskomisjoni istungil eksamineeritava juuresolekul viivitamata pärast tulemuste selgumist. Kutsesobivuskomisjoni liikme poolt antud hinnet ei tehta teatavaks.“;
11) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kodukorra § 67 lg 11 ja 12 jõustuvad 1. jaanuaril 2022. aastal ja need kohalduvad vandeadvokaadi abidele, kes on positiivselt sooritanud vandeadvokaadi abi eksami kirjaliku osa või vandeadvokaadieksami kirjaliku osa testi 2016. a II poolaasta eksamil või hiljem. 2016. aasta II poolaasta või 2017. aasta I poolaasta advokaadieksamil testi positiivselt sooritanud vandeadvokaadi abid ei pea vandeadvokaadieksamil kirjalikus osas testi sooritama, kui nad teevad vandeadvokaadieksamit 2022. a I poolaastal.“;
12) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kodukorra § 68 lg 3 ja 4 kohaldatakse tagasiulatuvalt ka eksamineeritute suhtes, kes 2021. a I poolaasta eksamil eksami suulist osa positiivselt ei sooritanud. Nimetatud eksamineeritutel on õigus 2021. a II poolaastal toimuval eksamil sooritada korduseksamil ainult eksami suuline osa.“.
Poolt 467 häält, vastu 37, erapooletuid 33, kehtetuid hääletuslehti 2. Otsus nr 1 võeti vastu.