Riigi õigusabi korraldamine

2023. aastal jätkas advokatuur tööd riigi õigusabi õiglaste ja kestlike tasumäärade nimel, et hoida ära 2022. aastal toimunud riigi õigusabi osutamise kriisi kordumine tulevikus ning leida viise, kuidas motiveerida nii uusi advokaate riigi õigusabi osutamisega alustama kui ka staažikaid teenuse osutajaid jätkama. Kui 2022. aasta septembris enamik riigi õigusabi osutavatest advokaatidest loobus uute tellimuste vastuvõtmisest ning riigi õigusabi jäi osutama vaid 19 advokaati, oli tegemist suure kriisiga, mida advokatuuril õnnestus ajutiselt stabiliseerida lisakoefitsiendi pakkumisega. Samal ajal pidas advokatuur intensiivselt läbirääkimis Justiitsministeeriumiga riigi õigusabi tasude suurendamiseks. Olenemata advokatuuri poolsetest püüdlustest, justiitsministri 26.07.2016 määrust nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“, 2022. aastal ei siiski ei muudetud, mistõttu jätkus intensiivne töö ka 2023. aasta alguses.

Advokaadile riigi õigusabi eest makstavate tasude suurendamine

06.02.2023 jõustusid justiitsministri 26.07.2016 määrust nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ muudatused, millega suurendati riigi õigusabi osutamisel pooltunni eest makstavat tasumäära 36 eurole nendes tasuliikides, kus seni kehti kas 27 euro või 30 euro suurune pooltunni tasu. Haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses tõusis riigi õigusabi osutamise tasu seniselt 36 eurolt 39 eurole pooltunni kohta. Pooltunnitasu suuruse muutmise tõttu suurendati ka õigusabi osutamise piirmäärade suurust. Teise muudatusena sätestati advokatuuri ettepanekul kohtumenetluse käigus kriminaaltoimikuga tutvumise eest tasu riigi õigusabi esindajale või kaitsjale, kes ei ole samas kriminaalasjas varem toimikuga tutvunud. Advokatuuri hinnangul oli see vajalik, et tagada ühtne kohtupraktika ning vältida olukorda, kus kohus jätab kohtumenetluse käigus riigi õigusabi korras esindama või kaitsma asunud advokaadile toimikuga tutvumise eest tasu välja mõistmata põhjusel, et tegemist on kohtueelse menetluse toiminguga. Lisaks taastati riigi õigusabi osutamisega seoses isikliku või advokaadibüroo sõiduki kasutamise kulude hüvitamisel makstav summa 0,15 eurolt 0,30 eurole läbitud kilomeetri kohta.

Seega saavutati 2023. aasta alguses äärmisel vajalik tasumäärade tõus. Samas ei olnud tõus kahjuks piisavalt suur ega vastata advokatuuri poolt esitatud taotlusele ja advokaatide ootustele, mistõttu on riigi õigusabi advokatuuri hinnangul jätkuvalt alarahastatud. Advokatuuri taotlus oli suurendada riigi õigusabi tunnitasusid kõikides riigi õigusabi liikides vähemalt 110 euroni (käibemaksuta) ja sõiduki kasutamise kulude hüvitamise summat vähemalt 0,40 euroni kilomeetri kohta. Advokatuur jätkas seetõttu 2023. aastal tööd tasude suurendamise eesmärgil ka pärast veebruaris jõustunud muudatusi. Advokatuur on seisukohal, et riigi õigusabi eest makstavat tasu ning seega kogu riigieelarvest advokatuurile avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks eraldatavat summat on vajalik tõsta 2024. aastal, et tagada riigi õigusabi jätkusuutlikkus ja kvaliteet, õigusabi piisav ja regionaalselt ühtlane kättesaadavus ning riigi õigusabi saajate õiguste kaitse. Advokatuur töötab edasi õiglaste ja jätkusuutlike riigi õigusabi tasumäärade nimel.

Riigi õigusabi osutajate arvu suurendamine

Riigi õigusabi infosüsteemis (edaspidi RIS) on ennast püsivalt riigi õigusabi osutajaks märkinud ligikaudu 100 advokaati (st osutajate täpne arv on ajas muutuv, nt 10.01.2023 seisuga oli RÕA osutavaid advokaate 101, aastalõpu seisuga 109, kuid 10.01.2024 seisuga uuesti 101). Riigi õigusabi tellimusi oli 2023. aastal kokku 10 646, mis viitab selgelt, et riigi õigusabi osutavad advokaadi on ülekoormatud. Advokatuur tegeles seetõttu 2023. aastal riigi õigusabi atraktiivsuse tõstmisega. Lisaks tasumäärade suurendamise läbirääkimistele loodi advokatuuris 2023. aastal riigi õigusabi populariseerimise töögrupp, kuhu kuulusid vandeadvokaadid Dmitri Skoljar ja Triin Toom advokatuuri juhatusest, vandeadvokaadid Eva Tibar, Marika Jaanson ja Karine Nersesjan riigi õigusabi komisjonist, vandeadvokaadi abid Gerda Grauberg ja Maris Milpak Eesti Noorte Advokaatide Ühingust (ENAÜ) ja lisaks vandeadvokaat Silver Reinsaar kriminaalasjades õigusabi osutava spetsialistina ning vandeadvokaat Katrin Jennsen perekonnaõiguse komisjoni liikme ja tsiviilasjades õigusabi osutava spetsialistina. Töögrupil toimus 4 koosolekut, mille käigus arutati riigi õigusabi osutamist tutvustavate ürituste korraldamist.

Eesti Advokatuur ja Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit (EÕÜL) koostöö tulemusena korraldati 07.11.2023 üliõpilastele hariv üritus riigi õigusabi osutamise müütide ja tegelikkuse teemal. Põnevamate kaasuste näidetel arutati, millist väärtust pakub riigi õigusabi valdkonnas tegutsemine advokaatidele ja ühiskonnale tervikuna. Üritusel jagasid oma riigi õigusabi osutamisega seotud kogemusi vandeadvokaadid Katrin Jennsen ja Silver Reinsaar.

Advokatuur jätkab ka 2024. aastal tööd riigi õigusabi osutamisse uute advokaatide kaasamise eesmärgil. Seejuures loodab advokatuur jätkata edukat koostööd EÕÜL-ga.

Riigi õigusabi osutavate advokaatide kvalifikatsiooni tõstmine

Advokatuur jätkas 2023. aastal järjepidevat tööd riigi õigusabi osutavate advokaatide kvalifikatsiooni tõstmiseks. Erilises fookuses oli alaealistele osutatava õigusabi kvaliteet, mistõttu täiendati juhatuse 13.12.2022 ja 30.05.2023 otsustega koolituste nimekirja, mille läbimine on kohustuslik selleks, et advokaat saaks riigi õigusabi osutada alaealistele. Kui seni oli riigi õigusabi korras alaealistele õigusabi osutavatele advokaatidele kohustuslikuks määratud kolm koolitust, siis see nimekiri täienes veel kolme koolitusega. Alaealistele riigi õigusabi osutamiseks peavad advokaadid alates 2025. aasta algusest olema läbinud järgmised advokatuuri koolitused:

• Laste arengupsühholoogia (s.h. aju areng, arengu etapid, kiindumussuhte teooria jne);
• Laste küsitlemine;
• Laste õigused;
• Vägivalla spetsiifiline vorm – vanemast võõrandamine;
• Alaealiste esindamisega seotud juhendi praktiline töötuba
• Lapsesõbralik vestluskunst.

Eelnimetatud koolitustest esimesed kolm on veebikoolitusena läbitavad igal ajal advokatuuri täiendõppeportaalis. Täpsem nimekiri nii eelnimetatutest kui ka kõikidest teistest järelevaadatavatest koolitustest on avaldatud advokatuuri kodulehel siin: https://advokatuur.ee/et/advokatuuri-teenused/koolitused/jarelvaadatavad-koolitused.    

Advokatuuri osalemine riigi õigusabi osutamisega seotud kohtuvaidlustes

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-s 22 sätestatu kohaselt toimub riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramine advokaadi poolt esitatud taotluse alusel, mille õigsust ja põhjendatust kontrollib kohus, uurimisasutus või prokuratuur, määrates taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, tehtud põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile makstava põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Kuivõrd tegemist on menetleja kaalutlusotsusega, ei ole tavapäratu, et menetleja (eelkõige kohtud) rahuldavad tasutaotluse osaliselt või ei pea põhjendatuks tasu piirmäära suurendamise taotlust. See toob teatud juhtudel kaasa tasu ja kulusid kindlaks määrava määruse vaidlustamise.

Tsiviilasi nr 2-20-2132

2023. aasta lõpus kaasati advokatuur seisukoha andmise eesmärgil määruskaebuse menetlusse tsiviilasjas nr 2-20-2132, kus riigi õigusabi osutanud advokaat vaidlustas Harju Maakohtu määruse, milles kohus jättis rahuldamata advokaadi taotluse tasu piirmäära suurendamiseks. Kohus leidis vaidlustatud määruses, et esindaja peab esindatavale selgitama, et riigi õigusabi korras määratud esindaja aeg on piiratud ning seda pole võimalik ületada, eriti siis, kui tegemist ei ole keeruka ja mahuka menetlusega. Seetõttu ei pidanud kohus põhjendatuks, et advokaadil oli kulunud palju aega hagejaga suhtlemisele ja läbirääkimistele.

Advokatuur esitas nimetatud asjas seisukoha, kus selgitas, et nii advokaatidele, kes osutavad õigusabi lepingulistele klientidele, kui ka advokaatidele, kes osutavad riigi õigusabi, kehtivad samad kutse-eetika ja kutse-tegevuse nõuded. Puudub üheselt kokkulepitud arusaam või piir, kui palju peab advokaat kliendiga suhtlema ja tema küsimustele vastama. Eetikakoodeks seab advokaadile kohustused osutada õigusteenust lähtudes üksnes kliendi huvides. Advokatuuri hinnangul eeldab kliendi huvide välja selgitamine ja kliendile kvaliteetse, asjatundliku ja tema huvidest lähtuva õigusteenuse osutamine nii seda, et advokaat tutvub põhjalikult olemasoleva materjaliga ning asjakohaste õigusaktide ja kohtupraktikaga kui ka suhtleb tihendalt (s.o konkreetse kaasuse olemust arvestavas piisavas ulatuses) kliendiga. Ei saa pidada põhjendatuks, et advokaat keeldub või piirab kliendiga suhtlemisest ja kliendi asjakohastele küsimustele vastamist (st olukorras, kus kliendi suhtlemise soov ei ole tingitud igavusest või kiusust) põhjusel, et kliendi esindamine toimub riigi õigusabi korras. Kui kliendil on põhjendatud soov küsimustele vastuseid saada, on advokatuuri hinnangul põhjendatud, et riigi õigusabi advokaat kliendiga suurendatud mahus suhtleb.

Ka Tallinna Ringkonnakohus, kes 10.01.2023 määrusega tühistas eelviidatud Harju Maakohtu määruse, sest ei jaganud maakohtu seisukohta, et esindajal on kulunud palju aega hagejaga suhtlemisele ja läbirääkimistele. Ringkonnakohus leidis, et esindajal tuleb menetluse käigus järgida esindatava huve ja juhiseid, viidates, et Riigikohus on leidnud, et asja menetlusega seotud esindaja ja menetlusosalise suhtlus on põhjendatud ja vajalik toiming kliendi huvide kaitsel (vt Riigikohtu 13. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-48-16, p 13). Kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku ja konkreetseid menetlustoiminguid. Ringkonnakohus leidis, et konkreetses asjas on esindaja riigi õigusabi saajale selgitanud menetluse käiku, menetlusdokumentide sisu ning arutanud kompromissi sõlmimisega seonduvat, samuti on esindaja vastanud esindatava pöördumistele. Arvestades esindatava vanust ja asjaolu, et ta osales esimest korda kohtumenetluses, pidas ringkonnakohus usutavaks, et talle menetluse käigu selgitamine oli tavapärasest aeganõudvam ja ajamahukam.

Tsiviilasi nr 2-23-9344

RÕS § 15 lg 8 teise lause kohaselt on tsiviil- ja haldusasjas tehtud riigi õigusabi andmise määruse peale määruskaebuse esitamise õigus ka advokatuuril. Selle alusel esitas advokatuur 15.09.2023 määruskaebuse tsiviilasjas nr 2-23-9344, kuna advokatuuril oli kahtlus, et Harju Maakohtu 30.08.2023 määrusega oli riigi õigusabi määratud perspektiivitule asjale, milles taotleja tegelik soov oli saada riigi õigusabi asjas, milles talle on juba õigusabi antud. Vaidlustatavas kohtumääruse oli välja toodud, et taotleja soovib riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning isiku muu õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks selleks, et hinnata taotlejale riigi õigusabi korras õigusteenust osutama määratud advokaadi tegevust riigi õigusabi osutamisel ning juhul, kui advokaat ei ole korrapäraselt oma ülesandeid täitnud, esitada nõue viidatud advokaadi vastu. Vaidlustatavast kohtumäärusest polnud advokatuuri hinnangul võimalik tuvastada, kas ja millisel sisulisel alusel oli kohus võtnud seisukoha TsSM § 181 lg 1 p 2 alusel riigi õigusabi taotleja menetluses osalemise perspektiivi suhtes ning kas ja mille alusel on kohus välistanud RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste puudumise.

Advokatuuri hinnangul esinesid asjas riigi õigusabi andmisest keeldumise tunnused vastavalt RÕS § 7 lg 1 punktis 5 (asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene) ja punktis 12 (taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabil) sätestatule. Taotlejale oli korduvalt määratud riigi õigusabi, sest ta ei olnud rahul (nõus) talle osutatud õigusabiga ning soovib esitada enda eelmise riigi õigusabi korras määratud esindaja vastu kahju hüvitise nõuet. Asjaolude täpsustamisel aga ilmnes, et kõik viidatud õigusabi taotlused olid seotud taotleja sooviga saada kahju hüvitist ükskõik kellelt seoses asjaoluga, et ta ostis 2006. aastal väidetavalt puudustega kinnisasja.

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 16.11.2023 määrusega advokatuuri poolt esitatud määruskaebuse ja tühistas taotlejale riigi õigusabi andmise määruse. Ringkonnakohus leidis, et maakohus oli jätnud hindamata, kas taotleja esitatud asjaoludel oleks kavandatav vaidlus perspektiivikas. Ringkonnakohus leidis asjaolusid analüüsides, et puuduv alus eeldada, et taotlejal oleks õigusabivajadus, mis eeldaks kohtueelset nõustamist või et kavandatav menetlus oleks perspektiivikas. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 05.02.2024, kui Riigikohus keeldus taotleja määruskaebuse menetlusse võtmisest.