Vastavalt AdvS § 22 lg-le 3 võib Eestis advokaadi kutsenimetuse all õigusteenust osutada üksnes advokatuuri liige. Selle tõttu toimub juhatuse järelevalve käigus advokaadi kutsenimetuse kasutamise kontroll. Kui esineb ebaõiget advokaadi kutsenimetuse kasutamist, teeb advokatuur pöördumise ja palub vea parandada.

2023. aastal tegeles advokatuuri jurist 6 juhtumiga, kus ajakirjanduses oli advokaadi kutsenimetust ebaõigesti kasutatud. Need juhtumid olid alljärgnevad:

Õhtulehe 07.02.2023 artiklis „NAISEPEKS JÄI KARISTUSETA: vägivallatsenud Justin läks prokuratuuriga kokkuleppele ja pääses näpuviibutusega. Triinu Liis: „Ma ei jaksa enam võidelda!“ oli ebaõigesti kasutatud terminit „advokaadibüroo“, kuna artiklis oli lause, mis viitas, et Liisa Oviiril on omanimeline advokaadibüroo. Ajakirjanikule selgitati, et Liisa Oviir ei ole Eesti Advokatuuri liige ega advokaat. Seetõttu ei ole ta mitte advokaadibüroo juht vaid õigusbüroo juht. Artiklis esinenud viga paluti parandada ning seda ka koheselt tehti.

Kroonika.ee veebiväljaandes avaldati 16.03.2023 artikkel „Alari Kivisaare esindaja Robert Sarv raadiohääle kohtusaagast: küsimus jääb, kelle suhtes Kivisaare öeldu sai alandav olla“ kus oli Robert Sarve pildi all ebaõigesti nimetatud teda vandeadvokaadiks. Ajakirjaniku tähelepanu juhiti sellele, et Robert Sarv ei ole enam Eesti Advokatuuri liige ega advokaat. Kuna AdvS § 22 lg 3 kohaselt võib Eestis advokaadi kutsenimetuse all õigusteenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liige, kui advokatuuriseadusest ei tulene teisiti, on tema advokaadiks nimetamine lugejat eksitav. Seetõttu paluti artiklis esinev viga parandada, mida koheselt ka tehti.
Err.ee veebilehel avaldati 30.05.2023 artikkel „Kurm peab Heldna ja Vaheri kriminaalasja põhjuseks kapo viha ja riigi saamatust“. Artiklis oli Margus Kurmi korduvalt nimetatud advokaadiks. Samasisuline viga esines ka 12.06.2023 Postimehe veebiväljaande rubriigis „Arvamus“ avaldatud artiklis „MEELIS OIDSALU ⟩ Siseministeeriumi rotatsiooniuurimise puder ja kapsad.“ Ajakirjanikele selgitati, et Margus Kurm ei ole Eesti Advokatuuri liige ega advokaat. Kuna AdvS § 22 lg 3 kohaselt võib Eestis advokaadi kutsenimetuse all õigusteenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liige, paluti artiklist eemaldada eksitav viide Margus Kurmile kui advokaadile.
Eesti Päevalehes avaldati 21.08.2023 ilmus artikkel „Kiibiäri Venemaaga. Sanktsioonidest hoolimata voolab välismaale metsik kogus lääne mikrokiipe.“ Artiklis oli Andrus Kasela nimetatud advokaadiks. Kuna Andrus Kasela ei ole advokatuuri liige, on tema advokaadiks nimetamine lugejat eksitav, mistõttu paluti artiklis esinev viga parandada, mida ka koheselt tehti.
Eesti Ekspressis ilmus 07.10.2023 artikkel „Vaid viis firmavabrikut aitasid Eestisse ligi 850 krüptoäri, teenisid vinge kasumi ega vastuta millegi eest“ , milles oli Richard Johannes Witismanni nimetatud vandeadvokaadiks. Ajakirjaniku tähelepanu juhiti sellele, et isik ei ole Eesti Advokatuuri liige ega advokaat. Kuna AdvS § 22 lg 3 kohaselt võib Eestis advokaadi kutsenimetuse all õigusteenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liige, kui advokatuuriseadusest ei tulene teisiti, on tema vandeadvokaadiks nimetamine lugejat eksitav. Seetõttu paluti artiklis esinev viga parandada. Ajakirjanik vabandas eksimuse tõttu ja tegi koheselt artiklis parandused. Seejuures selgitas ajakirjanik, et eksimuse tingis asjaolu, et isik oli ise viidanud advokatuuri 6-aastasele liikmesusele.
Virumaa Teatajas ilmus 28.11.2023 artikkel „KOHTUSAAGA: ⟩ Lahkuminekust algas pikaajaline alandamine ja jälitamine,“ milles oli Monica Meristo-Dmitrijevi nimetatud advokaadiks. Kuna nimetatud isik ei ole advokatuuri liige, on tema advokaadiks nimetamine lugejat eksitav, mistõttu selgitati ajakirjanikule advokaadi kutsenimetuse kasutamist ning paluti artiklis esinev viga parandada. Ajakirjanik parandas ebaõige kutsenimetuse kasutamise viivitamata.

Juhatuse järelvalve. Advokaadi kutsetegevus ja kutse-eetika