Ülevaade Eesti Advokatuuri kutsekomisjoni tegevusest 2024. aastal
2024. aastal kutsesobivuskomisjoni koosseisu muudatusi ei toonud ning komisjon jätkas tööd koosseisus: vandeadvokaadid Kristiina Lee, Triinu Hiob, Kadri Michelson, Tanel Mällas, Andres Siigur, Silver Reinsaar, Erki Fels, Kristi Haas ja Andrei Svištš, kohtunikud Tristan Ploom ja Liina Naaber-Kivisoo, juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast Andres Vutt.
Asendusliikmetena vandeadvokaadid Britta Oltjer ja Karli Kütt, Kati Reitsak prokuratuuri esindajana ning Ulvi Loonurm ja Anna Liiv kohtute esindajana. Tartu Ülikoolist valiti 2024. aasta suvel Jaan Ginteri asemel uueks asendusliikmeks Aaro Mõttus.
Kutsesobivuskomisjoni esimehena jätkas vandeadvokaat Kristiina Lee.
Advokaadieksamite korraldamine
2024. aastal toimusid advokaadieksamid ajavahemikul 22. jaanuar – 19. veebruar ja 19. august – 7. oktoober.
2024. a I poolaasta eksami korraldust mõjutas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium 31.10.2023 advokatuuri ja advokaadieksami testi tulemuse vaidlustanud kaebaja vahelises kohtuvaidluses langetatud otsus, millega kohus:
1. Tühistas advokatuuri kodukorra § 66 ja § 69 lg-d 1–2 (redaktsioon, mis kehtib alates 5. maist 2023) osas, milles need normid näevad ette, et: 1) advokaadieksami kaasusülesande lahendamisele pääsemise eelduseks on testi positiivne sooritamine; 2) kirjalikus osas pole võimalik testi ja kaasusülesannet koos hinnata ning 3) õigusteoreetilisi küsimusi hõlmav test on sooritatud positiivselt, kui vähemalt 70% küsimustest on vastatud õigesti, kusjuures õigete vastuste osakaal ei tohi olla väiksem kui 51% üheski järgnevas valdkonnas: eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus; riigi põhikord, avalik õigus ja halduskohtumenetlus; karistusõigus ja kriminaalmenetlus;
2. Tuvastas kodukorra § 69 lg-te 1–2 (redaktsioon, mis kehtis kuni 4. maini 2023) õigusvastasuse osas, milles need normid nägid ette, et: 1) kirjalikus osas polnud võimalik testi ja kaasusülesannet koos hinnata ning 2) õigusteoreetilisi küsimusi hõlmav test oli sooritatud positiivselt, kui vähemalt 70% küsimustest oli vastatud õigesti, kusjuures ühegi kodukorra § 63 lg-s 4 märgitud valdkonna osas ja advokatuuri, advokaadi kutsetöö ja kutse-eetikaga seonduvate küsimuste osas ei tohtinud õigete vastuste osakaal olla väiksem kui 51%.
Ringkonnakohtu põhiseisukohad on järgmised:
1. Volitusnorm (AdvS § 32 lg 2, ka § 20 lg 1 p 7) lubab kodukorras sätestada advokaadieksami suulise ja kirjaliku osa täpsema korralduse ehk advokaadieksami täpsema korra või süsteemi. Volitusnormi mõttega pole vastuolus see, kui advokatuuril on kodukorra alusel õigus eksami kirjalikus osas kontrollida õigusteoreetilisi teadmisi testiga ning oskusi teadmisi kasutada kaasusülesandega. Ringkonnakohtu hinnangul ei näe volitusnorm siiski ette õigust reguleerida kodukorras advokaadieksami hindamist teisiti kui seaduses. Kirjaliku osa hindamisel tuleb seega juhinduda seaduses sätestatud metoodikast. Kodukorras loodud advokaadieksami täpsem süsteem peab võimaldama hinnata advokaadieksamit selliselt, nagu on seaduses sätestatud (AdvS § 33 lg-d 1–3). Kodukorra § 66 ja § 69 lg-tes 1–2 loodud hindamismetoodika on vastuolus AdvS § 32 lg-ga 2 ning § 33 lg-tega 1–3.
2. Seadus ei võimalda hindamisel kasutada metoodikat, et eksami kirjalikku osa saaks hindamisel omakorda jagada kaheks selliselt, et kirjalikus osas on kaasuse lahendamise eelduseks see, et testi osas oleks eksami sooritaja vastanud vähemalt 70% küsimustest õigesti ning erinevate õigusharude valdkondade vastuste osakaal ei tohi olla väiksem kui 51%. Kodukorraga on kirjaliku osa läbisaamiseks loodud seega kõrgem künnis kui seaduses. Seaduse sõnastuse ja mõtte kohaselt peavad hinded lõppastmes olema taandatavad sellele, et nii kirjalikku kui ka suulist osa tervikuna tuleb hinnata vahemikus 1–10 punkti ja eksami positiivselt sooritamiseks peab mõlema (s.o nii kirjaliku kui ka suulise) osa eest saama vähemalt ümardatult 5 punkti. Praegusel juhul on kodukorraga kirjalikus osas võetud kasutusele esmalt test, milles kontrollitakse teadmisi erinevate õigusharude kaupa eraldi, ning positiivse hinde lävendiks on erinevates õigusharudes vähemalt 51% nõue ja kõigi küsimuste puhul kokku peab test olema sooritatud vähemalt 70% ulatuses positiivselt. Kuna test on samuti eksami kirjalik osa, siis ei saa seal kalduda kõrvale AdvS § 33 lg-tes 1–3 sätestatust. Eksami kirjalikus osas ei saa testi osas seega seada positiivse tulemuse saavutamise lävendiks 51% ja 70% künnist.
3. Kodukorra sõnastus ei võimalda kirjaliku osa hinde kujundamisel võtta arvesse kaasuse tulemust, sest testi mittesooritamise korral ei lubata isikut kaasuse lahendamisele. Eksami kirjaliku osa tulemus peab AdvS § 33 lg-te 1–3 kohaselt nii testi kui ka kaasuse osas kokku moodustama positiivse tulemuse saavutamiseks vähemalt 5 punkti.
Advokatuuri juhatus ringkonnakohtu 31.10.2023 otsusega ei nõustunud ning advokatuur esitas 30.11.2023 kassatsioonkaebuse Riigikohtusse. Juhatus on seisukohal, et AdvS-i eksamikorraldust puudutavaid sätteid ei saa tõlgendada üksnes grammatiliselt, kuna see viiks ebaõige tulemuseni. AdvS ja kodukorda tuleb tõlgendada süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt, mille kaudu on järeldatav, et advokatuurile on seadusega antud volitus kodukorraga määratleda täpsem eksami korraldus (sealhulgas eksamiosade hindamise põhimõtted) võrreldes seadusega. Ringkonnakohtu antud tõlgendus, et testi ja kaasust ei tohi eraldiseisvalt hinnata, viib ebamõistliku olukorrani, mille tulemusena ei ole võimalik välja selgitada eksamineeritava üldisi õigusteadmisi kõikides õigusharudes (positiivne kirjaliku eksamiosa tulemus on näiteks võimalik sisuliselt juba saavutada kas ainult testi või kaasuse lahendamisega).
Juhatus on seisukohal, et peab säilima põhjalik kontroll eksamineeritavate õigusteadmiste osas ja eksamineeritavate üldisi õigusteadmisi peab olema võimalik hinnata ka testiga kõikides õigusharudes. Advokaadieksami korraldus, sealhulgas hindamine, on olemuslikult advokatuuri eneseregulatsiooni alasse kuuluv küsimus, mida ei ole põhjust reguleerida seaduse tasandil (võrdluseks – ka kohtunike ega prokuröride eksamitulemuste hindamine ei ole seaduse tasandil reguleeritud). Advokatuuril peab olema eksamitesse puutuvat võimalik reguleerida oma kodukorras, juhindudes seejuures mõistagi võrdse kohtlemise, läbipaistvuse, erapooletuse, proportsionaalsuse jms põhimõtetest. Juhatus on seisukohal, et edasiste vaidluste vältimiseks tuleb AdvS §-des 32 ja 33 teha muudatused, mis näevad üheselt ette, et advokaadieksami tulemuste hindamise reeglid sätestatakse advokatuuri kodukorras.
Tulenevalt eelkirjeldatud kohtuotsusest ja selle edasikaebamisest pidas juhatus vajalikuks teha muudatused 2024 I poolaasta advokaadieksami kirjaliku osa korralduses.
Juhatus oli seisukohal, et õigusliku ebaselguse tõttu ei ole 2024 I poolaasta advokaadieksami raames võimalik korraldada testist ja kaasusest koosnevat kirjalikku eksamit. Kehtiva seaduse ning kodukorra alusel ei ole testist, kaasusest ja suulisest osast koosnevat eksamit võimalik hinnata nii, nagu kohtuotsus seda ette näeb. Kui hinnata testist ja kaasusest koosnevat eksami kirjalikku osa vastavalt kehtivale kodukorrale, esineb risk, et selline hindamine ei ole seadusega kooskõlas.
Kuni kohtulahendi jõustumiseni puudus kindlus, kas kodukorra § 66 ning § 69 lg-d 1 ja 2 jäävad täies ulatuses kehtima. Nii eksamineeritavate kui advokatuuri seisukohast oleks olnud õiguslikult äärmiselt ebakindel 2024 I poolaastal kirjaliku eksamiosa koosseisus testi läbiviimine ja selle hindamine kehtiva kodukorra kohaselt olukorras, kus oli olemas ringkonnakohtu otsus. Ringkonnakohtu 31.10.2023 otsuse jõustumise korral enne 2024 I poolaasta eksamit või eksamiperioodi kestel tekkinuks olukord, kus puuduvad sätted kodukorras, mille alusel kirjaliku eksami testiosa läbi viia ja hinnata. Samas ei olnud ka mõistlikult võimalik enne 2024. aasta jaanuari planeeritud eksamit jõustada muudatusi eksamikorralduses. Kodukorras vastavate muudatuste kiirkorras ettevalmistamist ja vastuvõtmist enne 2024 I poolaasta eksami toimumist jaanuaris ei pidanud juhatus realistlikuks, kuna muutmiseks on vajalik advokatuuri üldkogu otsus ja muudatused vajavad eelnevat arutelu liikmeskonnas. Sõltuvalt lõpliku kohtuotsuse sisust ei saa välistada, et võib olla vajalik ka muudatuste tegemine eksami kirjaliku osa ülesehituses, et testi hindamist oleks võimalik läbi viia vastavalt kohtu suunistele.
Juhatus leidis, et ülaltoodud kaalutlustel on vajadus kindlustada, et advokaadieksami hindamine ja edukas sooritamine oleks kooskõlas nii seaduse kui ka advokatuuri liikmete poolt kodukorras kehtestatud põhimõtetega ning selle tagamiseks 2024 I poolaasta testiga algav kirjalik eksam ära jätta ülekaalukam kui testiga algavale vandeadvokaadi abi või vandeadvokaadi eksamile tulla soovivate isikute ootus sooritada eksam just 2024. aasta I poolaastal.
Küll aga oli juhatus seisukohal, et 2024 I poolaastal on võimalik läbi viia kirjalikus osas ainult kaasusest koosnev vandeadvokaadi eksam eksamineeritavatele, kelle suhtes kohaldub kodukorra § 67 lg 11. Nimetatud sätte kohaselt koosneb vandeadvokaadieksami kirjalik osa ainult kaasuse lahendamisest tingimusel, et vandeadvokaadi abi läheb vandeadvokaadieksamile 5 aasta jooksul vandeadvokaadi abi eksami kirjaliku osa või vandeadvokaadieksami testi edukast sooritamisest arvates. Ringkonnakohtu 31.10.2023 otsus puudutab ainult testist ja kaasusülesandest koosneva kirjaliku eksamiosa hindamist. Kohtuotsusest ei tulene, et kirjalik eksam ei või koosneda ka ainult kaasusülesandest. Kohus ei ole õigusvastaseks tunnistanud ega tühistanud kodukorra sätteid osas, milles need puudutavad kodukorra § 67 lg 11 sätestatud kaasusega algava vandeadvokaadieksami hindamist. Seda, et testi ja kaasust tuleks koos hinnata, on kohus nentinud üksnes testist ja kaasusülesandest koosneva kirjaliku eksami kohta. Kodukorra § 67 lg 11 alusel sooritatava vandeadvokaadieksami kirjalikus osas tuleb lahendada üksnes kaasus. Kaasust hinnataksegi kehtiva kodukorra § 69 lg 2 kohaselt 10 punkti skaalal täpselt nii, nagu AdvS § 33 ette näeb.
Samas leidis juhatus, et 2024 I poolaasta eksamil ei ole siiski võimalik kaasust sooritada nendel, keda on 2023 II poolaasta eksami testi tulemuste vaidlustamise tulemusena kutsesobivuskomisjoni otsuse kohaselt lubatud vandeadvokaadi abi eksami kaasuse lahendamisele. Vandeadvokaadi abi eksami kirjalik osa koosneb testist ja kaasusest, kusjuures kõnealuste isikute testi on 2023 II poolaastal juba hinnatud vastavalt kodukorra § 69 lg-le 1. Testi ja kaasuse koos hindamiseks puudub aga kohtuotsusega kooskõlas olev regulatsioon. Kodukorra § 67 lg 11 tulenev erisus ei ole kaasusest ja testist koosneva advokaadieksami kirjaliku osa puhul kohaldatav.
Ringkonnakohtu 31.10.2023 otsus ei puudutanud advokaadieksami suulise osa hindamist. Seetõttu oli võimalik 2024 I poolaastal läbi viia suuline eksamiosa nendele eksamineeritavatele, kellel on õigus kodukorra § 68 lg 3 alusel korduseksamil sooritada ainult eksami suuline osa. Samuti viidi 2024 I poolaastal läbi suuline osa vandeadvokaadi eksamil osalejatele, kelle suhtes kohaldub kodukorra § 67 lg 11 ja kes on esmalt positiivselt sooritanud üksnes kaasusest koosneva eksami kirjaliku osa. Suulise eksamiosa hindamine toimub AdvS § 33 lg-te 1-3 ning kodukorra § 69 lg 2 kohaselt.
2024 II poolaasta eksam toimus tavapäraselt ja täies mahus.
Riigikohtu halduskolleegium tegi 20.02.2024 otsuse seoses kaebusega advokatuuri tegevuse peale kutseeksami korraldamisel 20.02.2024 (otsus kättesaadav Riigikohtu kodulehel). Vaidluse all oli mh küsimus, kas advokatuuri kodukorra § 66 ja § 69 lg-tes 1–2 loodud hindamismetoodika on kooskõlas AdvS § 32 lg-ga 2 ning § 33 lg-tega 1–3.
Kohtuotsuse kohaselt ei täpsusta AdvS § 33 künniseid, mille ületamisel peab eksamineeritav ühe või teise hinde, sh hinde „5“ pälvima. See on jäetud AdvS § 32 lg 2 kohaselt advokatuuri otsustada. Ebaõige on eeldus, et hinne „5“ tuleb advokatuuriseaduse kohaselt anda tingimata ühe eksamiosa 50% õigete vastuste eest. Sellist normi seaduses ei ole. Ükski seaduse norm ei keela advokatuuril ka jaotada eksami kirjalik osa alamosadeks ning sätestada, et kirjaliku osa eest rahuldava hinde saamiseks peab esmalt olema rahuldavalt lahendatud test kui kirjaliku eksami komponent. Lubatud on ka eksamikorraldus, mille kohaselt juhul, kui õigusteoreetilistest küsimustest koosneva testi sooritamisel ei ole õigesti vastatud vähemalt 70% küsimustest, on tagajärjeks advokaadieksami kirjaliku osa sooritamine negatiivsele hindele, s.t sisuliselt hinnetele 1–4.
Riigikohus otsustas tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2023 otsuse, millega ringkonnakohus tühistas kodukorra § 66 ja § 69 lg‑d 1‑2 osaliselt. Seega tulenevalt Riigikohtu otsusest ei ole vaja muuta advokatuuri kodukorda eksamikorraldusega seoses.
2025. a alguseks on justiits-ja digiministeeriumi viidud ettepanekud advokatuuriseaduse muutmiseks, mis jätaks õiguse kõik advokaadieksamiga seotu jätta advokatuuri kodukorra sätestada.
Advokaadieksami eelset konsultatsiooni 2024 I poolaasta eksami eel tavapärases korras ei toimunud, kuna konsultatsioonil käsitletakse tavapäraselt eelkõige testiga seotud teemasid, mis ei ole sellel eksamikorral aktuaalsed. Kutsesobivuskomisjon pakkus soovijatele võimalust MS Teamsi kohtumisel esitada küsimusi, mis puudutasid kaasuse lahendamiseks ja suuliseks eksamiks ettevalmistust.
Augustis enne II poolaasta eksamit oli kõigil eksamile suundujatel taas võimalus osaleda tavapärasel konsultatsioonil, mida viisid läbi komisjoni esimees Kristiina Lee ja jaanuaris ka komisjoni liige Tristan Ploom.
Kõigil soovijatel oli aastaringselt ja eksami ajast või korraldusest sõltumata võimalik läbida kutse-eetika veebikoolitus, mille on sisse lugenud eetika- ja metoodikakomisjonist vandeadvokaadid Sten Luiga ja Elmer Muna.
2024 I poolaasta vähendatud eksam tõi kaasa ka üldise eksamil osalejate arvu vähenemise, kas see on märk liikmeskonna pealekasvu vähenemisest või erandlikust olukorrast tingitud näitaja, see selgub juba tulevaste aastate võrdluses.
2024. a tegi advokaadieksamit 119 inimest ( a 181, 2022. a 186, 2021. a 139, 2020 a 171, 2019. a 166, 2018. a 169).
Positiivselt eksami sooritanute protsent oli taas kõrge, ületades isegi 2023. aasta hea tulemuse, olles 65% (2023. a 64%, 2022. a 46%, 2021. a 40%, 2020. a 39%, 2019. a 41%, 2018. a 47%). Kokku sooritas eksami positiivselt 77 inimest.
Vandeadvokaadi eksamil oli jätkuvalt ülekaalualt eelistatuim kaasusülesande valdkond eraõigus, mida soovis lahendada 33 eksamil osalejat 40st, avaliku õiguse kaasuse valis neli ning karistusõiguse valdkonna kaasuse valis kaks osavõtjat. Vandeadvokaadi eksami positiivselt sooritanute osakaal oli erakordne 91% osalejatest ning eksamijärgselt saime 2024. aastal advokatuuris tervitada 39 uut vandeadvokaati. Lisaks liitus advokatuuriga kaks vandeadvokaati, kes läbisid AdvS § 26 lg 32 kohaselt vestluse kutsesobivuskomisjoniga
Vandeadvokaadi abid said 2024. aasta I poolaastal sooritada vaid suulist eksamit kodukorra § 68 lg 3 alusel. II poolaastal, mil oli võimalus taas läbi viia vandeadvokaadi eksam tervikuna, oli eksamil lahendamiseks eraõiguse valdkonda kuuluv kaasusülesanne. Vandeadvokaadi abi eksamil osales 76 inimest ning positiivsele tulemusele jõudis 50% eksamil osalenutest. Advokaadieksam tõi 2024. aastal advokatuuri juurde 38 uut vandeadvokaadi abi.
2024. a eksamitulemustele esitati kokku 5 kaebust, sh 2 kaasuse lahenduse kohta ja 3 suulise eksami tulemuse osas. Juhatus ühtegi kaebust ei rahuldanud.
Ivika Viil