Aukohus
2022 aastal esitati aukohtule kokku 166 kaebust, nendest 36 tulid üle 2021. aastast. Aukohus jõudis 24 istungi jooksul arutada 145 erinevat kaebust. Edastatud kaebustest 18 puhul toimub menetlusse võtmise otsustamine 2023. aastal, lisaks jätkub 2023. aastal ka kolme juba algatatud aukohtumenetluse arutamine.
Need 145 kaebust, mida aukohus arutas 2022. aastal, olid seotud 163 advokaadi tegevusega. Sealhulgas 30 advokaadi suhtes arutas aukohus aasta jooksul kahte või enamat kaebust, kusjuures ühe advokaadiga oli seotud lausa 9 erinevat kaebust ja kolme advokaadi suhtes arutati 5 erinevat kaebust.
Kaebustest, mida aukohus 2022. aastal arutas, oli 108 esitatud eraisikute poolt, 11 oli erinevate kohtute pöördumised, 2 kaebust esitas prokuratuur ning 4 kaebust oli esitatud muu avalikõigusliku juriidilise organi poolt (Tallinna Vangla, kohtutäitur, Patendivolinike Koda, Transpordiamet). Lisaks arutas aukohus 3 kaebust, mis olid esitatud teise advokaadi poolt ning 17 kaebust, mida arutati advokatuuri enda algatusel (kas juhatuse poolt suunatuna või aukohtu omal algatusel). Arutatud kaebustest 42 olid seotud riigi õigusabi asjadega ning 2 kaebust pankrotihalduri tegevusega.
Aukohus algatas 2022. a aukohtumenetluse 36 korral ning arutas 14 eelmisel aastal menetlusse võetud kaebust. Aukohus määras aasta jooksul 6 distsiplinaarkaristust, millest 3 oli noomitus, 2 oli rahatrahv ning 1 korra karistati kõige karmima võimaliku karistusega ehk advokatuurist välja heitmisega. Aukohtumenetlus lõpetati 29 korral advokaati karistamata, kuid nendest 18 korral juhiti siiski advokaadi tähelepanu vajadusele olla edaspidi kutse-eetika nõuete järgimisel hoolsam. Üks menetlus lõppes pooltevahelise kompromissiga, 5 menetlust lõppes seoses sellega, et advokaat oli aukohtumenetluse kestel advokatuurist välja arvatud või heidetud. Asjade õigeks lahendamiseks peatas aukohus 3 algatatud menetlust ja 3 aukohtumenetlust jätkub 2023. aastal
Aukohus otsustas 75 korral menetlust mitte algatada, kuid nendest 5-l korral juhtis aukohus advokaadi tähelepanu tema tegevuses esinenud minetustele ning kutsus advokaati üles kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele. Aukohus jättis 21 kaebust läbi vaatamata. Kaebuste läbi vaatamata jätmise põhjuseks oli enamasti kaebuses esinenud puudus (nt võõrkeelne kaebus, kaebusel puudus allkiri), mida ei kõrvaldatud selleks antud tähtaja jooksul või asjaolu, et kaebus oli esitatud tähtaega ületades. 5 juhul jättis aukohus kaebuse läbi vaatamata aga põhjusel, et aukohtul puudub asja lahendamiseks pädevus, sest kaebus oli esitatud isiku peale, kes oli advokatuurist välja arvatud või välja heidetud. Ühel juhul võttis kaebaja kaebuse enne aukohtus menetlusse võtmise otsustamist tagasi.
Kuigi 2022. aastal määrati distsiplinaarkaristusi vähem kui eelnevatel aasatel, pidas aukohus ühel korral vajalikuks rakendada advokaadi suhtes kõige karmimat karistust – advokatuurist välja heitmist. Viimati määras aukohus nii karmi karistuse 10 aastat tagasi ehk 2012. aastal. Väiksemate rikkumiste puhul, mis aukohtu hinnangul distsiplinaarkaristust ei vääri, piirdub aukohus advokaadi tähelepanu juhtimisega tema tegevuses esinevatele probleemkohtadele. 2022. aastal oli selliseid olukordi kokku 22.
Peamised põhjused aukohtu poole pöördumisel on igal aastal sarnased – rahulolematus õigusteenuse kvaliteediga (kliendiülesande täitmata jätmine või selle ebapiisav täitmine, asjatundmatu õigusabi osutamine jne), arvamus, et advokaat on olnud lugupidamatu kohtu, kliendi või vastaspoole suhtes või erinevad kommunikatsiooniprobleemid (sh kliendi kõnedele ja e-kirjadele vastamata jätmine, RÕA asjades määratud esindajaga ühenduse mittesaamine jms). Ette heidetakse ka huvide konfliktis tegutsemist, advokaadi kutse ja advokatuuri maine kahjustamist. Aukohtu poole pöörduti korduvalt etteheidetega vastaspoole advokaadi suhtes, kuid enamasti olid need etteheited tingitud pingetest kaebaja ja advokaadi kliendi vahel.