Ülevaade Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjoni tööst 2021. aastal

Intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon tegutses 2021.a. lõpuks koosseisus vandeadvokaadid Anneli Aab, Anne Veerpalu, Ants Nõmper, Kairi Kurisoo, Karmen Turk, Liisi Jürgen, Mait Valberg, Mihkel Miidla, Priit Lätt, Rauno Kinkar ja Tambet Toomela. Vabatahtlikuna ei osalenud komisjoni töös keegi kuigi selleks võimalusi oli ning ip@advokatuur.ee meililistis on rohkem addressaate kui vaid komisjoni liikmeid.

Intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon on Eesti Advokatuuri kodukorra § 6 lg 1 alusel moodustatud komisjon, mille tegevuse eesmärgiks on Advokatuuri organite ning liikmete abistamine ja nõustamine:

1. intellektuaalse omandi,
2. info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning
3. andmekaitse valdkonnas

õigusloome ja -praktikaga seonduvates küsimustes, vastava seadusandluse ja õiguspraktika analüüsimine ja muudatusettepanekute koostamine.

Komisjon võib avaldada arvamust komisjoni nimel õigusloomet või -praktikat puudutavates küsimustes.

Komisjoni koosolekud olid 2021. a enamuses Teams keskkonnas elektrooniliselt, v.a viimane koosolek, mis toimus hübriidvormis seega samaaegselt nii füüsilise koosolekuna kui ka elektrooniliselt. Tavaliselt toimuvad koosolekud kord kvartalis. Samuti on igal Eesti Advokatuuri liikmel võimalus osaleda komisjoni aruteludes läbi meililisti, mis on liitumiseks avatud kõigile. Küsimustega komisjoni teemade või tegevusega seoses palume pöörduda e-posti aadressil: ip@advokatuur.ee, mida loevad ka lisaks komisjoniliikmetele teised komisjoni teemadest huvitatud advokaadid.

Lühike ülevaade tegevustest aastal 2021:

1. Osalemine õigushariduse andmises

IT Law Lab

Juba mitmendat aastat jätkas komisjon koostööd Tartu Ülikooliga (TÜ) IT Law Lab näol, mis on IT-õiguse magistriprogrammi magistrieksami kohustuslik osa. IT Law Lab on koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM-i) ja TÜ-ga läbiviidav innovaatiliste õiguslahenduste labor, mille raames tudengid kirjutavad uurimistöö prokuratuuri, MKM-i või komisjoni määratud teemadel.

IT-õiguse magistriprogrammis õpetamine

Eraldiseisvana komisjoni kohustustest õpetavad osad komisjoni liikmed ka IT-õiguse magistriprogrammis külalisõppejõuna tudengitele erinevaid õppeaineid intellektuaalomandiõiguse või infotehnoloogiaõiguse teemadel ning selle kaudu aitavad IT-õiguse programmi tuua praktilist kogemust advokaaditööst.

2. Õigusloomega seotud tegevus

2.1 Ei jätkatud tegevust tööstusomandialase esindamise piirangute osas

2021. aastal ei naasnud komisjon enam 2014. a algatatud initsiatiivi osas seoses advokaatidele kehtestatud tööstusomandialase esindamise piirangutega patendivoliniku seaduse alusel. Komisjoni liikmete seisukohad olid sel teemal erinevad ning ühtset seisukohta ei suudetud kujundada, kuigi komisjoni siseselt jätkusid diskussioonid õiguskantsleri poole pöördumise alternatiivist.

2.2 Erakopeerimise hüvitise (nn tühja kasseti tasu) määruse muutmine

2021. a alguses saatis Justiitsministeerium komisjonile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord” (nn tühja kasseti tasu määrus) muutmise määruse eelnõu, mis sisaldab ettepanekut muuta salvestusseadmete ja –kandjate loetelu, millelt kogutakse erakopeerimise hüvitist, ning kehtestada sellistelt salvestusseadmetelt ja –kandjatelt kogutava tasu määrad.

Komisjon avaldas seisukohta, et Eesti (jätkuv) paigutamine EL liikmesriikide gruppi, milles kogutav erakopeerimise hüvitis jääb märkimisväärselt allapoole EL keskmist, on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud põhiseadusliku alusväärtusega – Eesti kultuuri säilimise tagamise kohustusega.

Samuti ei nõustunud komisjon Justiitsministeeriumipoolse AutÕS § 26 lg 1 tõlgendusega, mille kohaselt see säte ei säilita autorite ja kaasnevate õiguste omajate kasuks kehtivat reprodutseerimisõigust – Eesti seadusandaja lubab reproduktsioonide tegemist ilma õiguste omaja loata. Asjaolu, kas ja millistel tingimustel on autorid ja teised õiguste omajad andnud loa (litsentsi) voogedastusteenuste pakkujale oma teose või muu kaitstud objekti reprodutseerimiseks, ei oma erakopeerimise hüvitise nõuete hindamisel õiguslikku tähtsust. Kui autor või muu õiguse omaja annab loa teose reprodutseerimiseks, ei mõjuta see mingil moel võimalikku kahju, mis võib õiguste omajale AutÕS § 26 lg-s 1 ette nähtud reprodutseerimise erandi rakendamise tagajärjel tekkida. Seda seisukohta toetavad ka Justiitsministeeriumi poolt määruse muudatuste eelnõus viidatud Euroopa Kohtu lahendid C 463/12 ja C 457/11‒C 460/11.

Ühtlasi toetas Advokatuur erinevate kollektiivse esindamise organisatsioonide seisukohta, et nutiajastul võiks loobuda määruse nr 14 eelnõu seletuskirjas ja sellega seotud varasemates ametlikes dokumentides läbivalt kasutatavast terminist „tühja kasseti tasu“. Tegemist on ajaloolise mõistega, mis iseloomustab hästi kehtiva määruse nr 14 loogikat, kuid ei sobi kaasajastatud AutÕS paradigmasse 21. sajandil. Sellise termini kasutamine on eksitav, luues seeläbi õigusselgusetust, ja halvustav, andes kriitikutele võimaluse naeruvääristada õiguste omajate kauaaegseid püüdlusi saavutada varaliste õiguste elementaarne tõhus õiguskaitse infoühiskonnas. Edaspidi võiks riik kasutada läbivalt mõnda järgmist terminit: „isiklikuks otstarbeks tehtud koopiate eest kogutav tasu“ või „isiklikuks otstarbeks tehtud koopiate eest makstav hüvitis“ või „erakopeerimise tasu“ või „erakopeerimise hüvitis“. Komisjon eelistab viimasena nimetatud terminit.

2.3 Arvamus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev õigusakt) ja muudetakse teatavaid Liidu õigusakte

Tehisintellekti valgele raamatule tuginedes avaldas Euroopa Komisjon 21. aprillil tehisintellekti määruse eelnõu, millega kehtestatakse nõuded tehisintellektisüsteemide kasutusele, et maandada riske ja tõsta usaldust.

28.05.2021 pöördus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eeltoodud määruse osas komisjoni poole arvamuse avaldamiseks.

Komisjon avaldas seisukohta, et:

1. Tehisintellekti määruse eelnõus kasutusel olevad mõisted on kas ebamäärased või sisustamata.

Kuigi enamus mõisteid, mis on tehisintellekti määruse eelnõus kasutusel, on artiklis 3 defineeritud, jäävad mõned definitsioonid ebaselgeks või liiga üldiseks. Lisaks on eelnõus kasutusel mitu mõistet, mis on jäänud sisustamata.

2. Tehisintellekti määruse eelnõu ei võta arvesse tehisintellektide üldist keerukust, ulatust ja eripärasid.

Määrusest tuleneb nõudeid, mis eeldavad, et tehisintellektisüsteemidest ja nende tehnoloogiatest on võimalik koostada täielik ülevaade (näiteks artikkel 32(3)). Sellise ülevaate koostamine võib osutuda keeruliseks, ebapraktiliseks või koguni võimatuks, kuivõrd tehisintellektisüsteemid ja nende tehnoloogia võib olla ääretult keerukas ja ulatuslik. Tehisintellektisüsteeme kaitstakse tihti ka ärisaladusega ning tootjate ja omanike huvides ei ole vastavate andmete täies ulatuses avalikustamine. Arvestamata on ka nn „musta kasti probleem“, mis kujutab endast olukorda, kus
keerulise ülesehitusega tehisintellektisüsteemide loojad ega käitajad ei mõista ise täielikult, kuidas vastav süsteem toimib.

3. Tehisintellekti määruse eelnõus on ebaselgeid nõudeid – selliselt on raske (kui mitte võimatu) hinnata määruse tegelikku mõju ja eesmärki.

4. Määrusega nõutav inimjärelevalve on ebamääraste raamidega ja võib osutuda kohati ebapraktiliseks. Meetmed, millega tuleks inimjärelevalve tagada, on väga üldiselt sõnastatud ega loo ettekujutust nende tegelikust sisust.

5. Määruses on täheldada ülereguleerimist. Mõni eelnõus sätestatud nõue täidab küll tehisintellektisüsteemide läbipaistvuse ja õigusselguse eesmärke, kuid toob endaga kaasa liigse reguleerimise, mida võib pidada kohati ebaproportsionaalseks.

6. Määruses loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide jaotamine valdkonnapõhiselt võib osutuda ebaproportsionaalselt piiravaks ja samal ajal jätta osad süsteemid tähelepanuta;. Määruse lisas III on loetletud valdkonnad, milles kasutatavad tehisintellektisüsteemid on suure riskiga. On põhjendatud, miks kõikides loetletud valdkondades peaks esinema kõrgendatud risk, kui neis kasutatakse tehisintellekte. See-eest võib selline valdkonnapõhine jaotamine jätta tähelepanuta tehisintellektisüsteemid, mis küll oma valdkonna tõttu suurt riski ei kanna, kuid selle süsteemi spetsiifilistest omadustest tulenevalt võib suur risk ikkagi esineda ja seda valdkonnas, mis pole lisas III loetletud.

7. Määruses on tervikuna reguleerimata vastutuse küsimus

2.4 Arvamus digiturgude akti (DMA) eelnõu kohta

Justiitsministeerium kutsus üles avaldama arvamust Euroopa Komisjoni 15.12.2020 esitatud digiturgude akti (Digital Markets Act, DMA) eelnõu osas. DMA-ga plaanib Euroopa Komisjon kehtestada täiendavad kohustused suurtele platvormiteenuse pakkujatele (nt Facebook, Google), kes tegutsevad digiturgudel n-ö väravahoidjatena. DMA eelnõu eesmärk on seega kehtestada reeglid tagamaks, et turud, kuhu juurdepääsu kontrollivad nimetatud platvormid, oleksid ise oma käitumises õiglased ja seega ka konkurentsile avatud.

Muuhulgas tegi komisjon ettepaneku täiendada DSA-d, andes vahendajale kui potentsiaalsele kostjale õiguse esitada kohtule nn kaitsekiri (ingl k. Protective letter, saksa keeles Schutzschrift). Kaitsekirjaga antakse potentsiaalse kohtuvaidluse potentsiaalsele kostjale õigus juba enne tema vastu hagi esitamist teavitada pädevat kohut põhjustest, miks ei tuleks hagi tagamise taotlust rahuldada ja/või miks tuleks enne hagi tagamise taotluse lahendamist kostja ära kuulata. Käesoleval hetkel on juba osa Euroopa riikide menetlusseadustes ja õiguspraktikas intellektuaalomandi vaidlustes kostjate kaitseks välja kujunenud kaitsekirja kasutamise võimalus, kuid ei Eestis ega paljudes teistes EL liikmesriikides ei ole seda kahjuks reguleeritud, rääkimata ühtse reeglistiku olemasolust. Komisjoni arvates oleks mõistlik seda teemat ühtselt reguleerida EL tasandil ning sobivaks õigusinstrumendiks võikski olla DSA.

Lisaks esitas komisjon seisukoha, et trahvide määramine DSA alusel, lähtudes kontserni ülemaailmsest käibest, võib olla ebaõiglane ning märksa põhjendatum ja proportsionaalsem oleks trahvi määramine konkreetse rikkumismenetlusega seotud teenuse käibe järgi. Lisaks tegime ettepaneku kehtestada haldustrahvidele nii maksimum- kui ka miinimummäärad, mis siiski täidaksid oma eesmärki, aga ei oleks karistava iseloomuga ega äritegevusele halvava mõjuga.

2.5 Arvamus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Rahandusministeerium algatas 2020. a lõpus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta, mis sai palju tagasisidet ka avalikkuselt kuivõrd plaanis tuua kaasa olulisi muudatusi turul kiirendatud vastuvõtmise plaani alusel ning ilma väljatöötamiskavatsuseta. Komisjoni seisukohtade edastamise tulemusel toimus ka neid täpsustav kohtumine Rahandusministeeriumi spetsialistidega.

Komisjoni arvamuse kohaselt ei olnud välja töötatud eelnõu tehnoloogianeutraalne ning ei arvestanud Euroopa Komisjoni poolt 24.09.2020 tehtud määruse ettepanekuga, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937. Euroopa Liidu eesmärk määruse ettepaneku kohaselt on kasutada ja toetada digirahanduse potentsiaali innovatsiooni ja konkurentsi valdkonnas, samuti tagada, et EL-i finantsteenuste õigusraamistik oleks innovatsioonisõbralik ega takistaks uute tehnoloogiate rakendamist. Rahandusministeeriumi eelnõu seletuskiri ei sisaldanud ühtegi viidet määruse ettepanekuile ega sisaldanud isegi viidet asjaolule, et Euroopa Komisjon on vastavasisulise ettepaneku esitanud. Komisjon juhtis eelnõuga seoses Rahandusministeeriumi tähelepanu ka mitmele „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ punktile, mida eelnõu tõstatamisel ei järgitud.

3. Sisend kohtunike koolitusprogrammi jaoks

2021. a esimesel poolel andis komisjon tagasisidet ja sisendit kohtunike koolitusprogrammi ja IT-õiguse teadmiste osas. Komisjon leidis, et:
(a) IT õiguse vaidlustes on kohtunikel puudu elementaarsetest teadmistest informatsioonitehnoloogiast ja infoühiskonna teenustest, sh teemadel nagu: kasutajaliides, front-end, back-end, pilveteenused, Google Adwords, Facebook for business. Komisjon nentis, tuginedes varasemale praktikale, et otsustes üritatakse nimetatud teemadel tõde kindlaks teha vaid selle põhjal, mida üks või teine pool on väitnud või sisendina esitanud. Seega soovitas komisjon pakkuda kohtunikele koolitusena informaatika ja infoühiskonna teenuste põhialuste osas koolitusi.
(b) Eraõigusele spetsialiseerunud kohtunikel on puudulikud teadmised isikuandmete kaitsest. Halduskohtunikel on see olukord parem, kuivõrd AKI ettekirjutusi vaidlustatakse halduskohtus. Seega vastav koolitus tuleks kindlasti kasuks kohtulahendite kvaliteedi tõstmisel.
(c) Vaja oleks korraldada krüptovara teenustega seoses koolitusi, sh krüptorahaga seotud tarbijalepingutega.
(d) Vaja oleks koolitustel põhjalikumalt käsitleda teemasid, mis puudutavad EL õigust, nt kaubamärgi puhul EL kohtuotsuste asjassepuutuvus kui määruses ja direktiivis sama sõnastus ning registreerimata tööstusdisaini osas.

Kokkuvõtvalt leiab komisjon, et kohe kui vaidluses on kokkupuude tehnoloogiaga, siis jääb kohtunikel teadmistest vajaka.

4. Autoriõiguse komisjonitöös osalemine

Justiitsministri 09.09.2021 käskkirja nr 45 moodustati autoriõiguse komisjon, mille punkti 3 kohaselt on komisjoni liikmeteks nimetatud järgmiste asutuste ja juriidiliste isikute esindajad:
(a) Kultuuriministeerium
(b) Justiitsministeerium
(c) Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon
(d) Eesti Autorite Ühing
(e) Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon
(f) Eesti Fonogrammitootjate Ühing
(g) Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
(h) Eesti Rahvusringhääling
(i) Mittetulundusühing Eesti Esitajate Liit
(j) Mittetulundusühing Eesti Kultuuri Koda
(k) Sihtasutus Eesti Filmi Instituut
(l) Tartu Ülikooli õigusteaduskond.

Komisjoni esindajaks autoriõiguse komisjonis määrati vandeadvokaat Karmen Turk.

5. Teise Advokatuuri komisjoni töö osas tagasiside andmine

Lisaks andis komisjon tagasisidet ka Advokatuuri eetika- ja metoodikakomisjoni algatatud ja välja töötatud Infoturbejuhendi osas nii eetika- ja metoodikakomisjonile kui ka Advokatuuri juhatusele.

Komisjonid

Eetika- ja metoodikakomisjon

Põhiõiguste kaitse komisjon

Äriõiguse komisjon

Maksejõuetusõiguse komisjon

Riigi õigusabi komisjon

Konkurentsiõiguse komisjon

Perekonnaõiguse komisjon

Tööõiguse komisjon

Intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon

Haldusõiguse komisjon

Maksuõiguse komisjon