2025. aastal arendati riskipõhist järelevalvesüsteemi ning ametisse astunud juhatuse üheks prioriteediks on liikmete abistamine just rahapesu, terrorismi rahastamise tõkestamine ja rahvusvaheliste sanktsioonide nõuete täitmisel. Advokatuur jätkas riskipõhise järelevalve tugevdamist ja liikmete toetamist, et tagada nii seaduse nõuete täitmine kui ka advokaadikutse usaldusväärsus.

Aasta jooksul koguti ning anti statistilist sisendit rahapesu riikliku riskihindamise jaoks. Selle tarbeks lõppes aasta alguses ulatuslik uurimuse, mille eesmärgiks oli kaardistada advokaadibüroode sektori teenuseid ja kõrge riskiga tegevusi. Juhatus tänas osalenud büroosid aktiivse osaluse (vastamismäär 96%) eest õnnestus esimest korda kaardistada suur osa sektori riske. Samuti tõi esile valdkonnad, kus bürood vajavad rohkem tuge või selgemaid juhiseid. Sektori esimene põhjalik riskikaardistus andis advokaatidele selge ülevaate liikmete võetud suurematest riskidest, nt kõrge riskiga teenuste osutamise hulk, suurema riskiga riikidest, edastuskanali ning kliendirisk. See tõi välja ka, millistes valdkondades on vajalik suurem tähelepanelikkus ning aitab suunata järelevalveressurssi sinna, kus on võetud suuremaid riske vähendades halduskoormust väiksema riskiisuga büroode osas.

Sektori esimene ulatuslik riskikaardistus

Juhatusele esitleti kantselei poolt detsembrist 2024 kuni jaanuarini 2025 läbi viidud ulatusliku küsitluse tulemusi, mille eesmärk oli kaardistada advokaadibüroode poolt osutatavad kõrgema riskiga teenused ning anda sisend riiklikule rahapesu riskihinnangule. Uuringusse kaasatud büroode vastamismäär oli 96%, mis näitab tugevat valmisolekut panustada sektori läbipaistvusse.

Tulemused näitasid, et perioodil 2020–2024 oli 42% advokaadibüroodest osutanud vähemalt ühte RahaPTS § 2 lg 2 teenust. Kõige sagedamini osaleti kinnisasjade, äriühingu osaluste ostu-müügi tehingutel. Samuti selgus, et 227 äriühingus täitsid advokaadid kliendi huvides juhtorganisse kuulumise rolli, mis toob kaasa juhatuse liikmele seadusega pandud hoolsus- ja teavitamiskohustused.

Küsimustiku tulemused tõid esile nii positiivseid praktikaid kui ka kohti, mis vajavad täiendamist enamus tehinguid tegevatel büroodel.

Tugevusteks on, et kõigil küsitletud büroodel olid olemas rahapesu ja sanktsioonide täitmise protseduurireeglid. Sularahas tasumine oli sektoriüleselt marginaalne.

Murettekitav oli, et sanktsioonikontrolli teostamisel esines ebajärjekindlust, kuigi 82 bürood kontrollis kliente nimekirjast, siis teostasid vaid 11 kontrolli vastavalt sanktsioonide jõustumise või muutumise hetkel. Lisaks esines puudujääke dokumentatsiooni ajakohastamises, mis on oluline osa sisekontrolli toimivuseks.

Uuringus ilmnes ka, et kõrge riskiga klientide osakaal hinnati büroode endi poolt mõnevõrra madalamaks kui advokatuuri riskikategooriate alusel (3% vs 4%). Üksikutes büroodes oli teenindatud kliente riikidest, mille puhul esineb suurem geograafiline risk.

Korralise järelevalve käigus tuvastatud puudused

Aasta korraline järelevalve tõi esile küll üksikjuhtumeid, kuid siiski kaalukaid puudusi tõkestamise süsteemis.

Riskianalüüsi ja riskihinnangu puudused:
Näiteks ei vastanud riskiisu ja riskihinnang RahaPTS § 10 lõike 3 ning § 13 lõigete 1–4 nõuetele. Riskide hindamine ja dokumentatsioon ei olnud piisavalt põhjalik ega hõlmanud kõiki seaduses nimetatud asjaolusid, mis tuleb riskihindamisel läbi analüüsida ja bürool kirja panna.

Koolituskohustuse täitmata jätmine:
Tuvastati ka puudusi koolituskohustuse täitmises. Büroos, kus küll tehinguid ei tehtud, ei olnud siiski tagatud, et töötajad, kelle ülesannete hulka kuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine, läbiksid nõutud koolituse vähemalt kord aastas. Koolitus on oluline meede teadmiste ajakohastamiseks ning üks peamisi vahendeid, mis aitab advokaadil ennetada rikkumisi.

Muudatused 2026: efektiivsem riskipõhine järelevalve ja teadlikkuse tõstmine

Alates 2026. aastast kavandatakse rahapesu ja sanktsioonide valdkonna järelevalve eraldamist advokaadibüroode korralisest bürookontrollist ning juurutada veelgi efektiivsemat riskipõhist järelevalvet. Eraldatud järelevalvemudel võimaldab suunata rohkem tähelepanu büroodele, kelle tegevus või kliendibaas sisaldab kõrgema riskiga elemente, ning vähendada koormust väiksema riskiga büroodel.

Kuigi Euroopa Liidu ning siseriiklikul tasandil pööratakse üha suuremat tähelepanu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele (sh AML 6. paketi vastuvõtmine, uue EL-i järelevalveameti töö käivitumine ning riikliku riskihindamise tegevuskava elluviimine), ei ole vähem tähtis ka rahvusvaheliste sanktsioonide – eriti finants- ja sektoriaalsete sanktsioonide korrektne järgimine.

Kuna alates 2025. aastal aprillist on sanktsioonide järgimata jätmine kriminaalkorras karistatav ka kergemeelsuse ja hooletuse korral, peab advokaat senisest enam rõhku panema ennetusele, tähelepanelikkusele ja kohusetundlikule suhtumisele. Seetõttu on oluline ühiselt tõsta liikmete teadlikkust ning pakkuda praktiliste tuge ka abistavate tööriistade ja juhendmaterjalidega, et vältida pahaaimamatusest toimepandud rikkumist.

Kuigi riiklik ja Euroopa Liidu tasandi järelevalvesurve sanktsioonide valdkonnas on väiksem kui rahapesu tõkestamise puhul, siis tuleb advokatuuril ise tagada eneseregulatsiooni toimimine.

2026. aasta üheks oluliseks eesmärgiks on büroode toetamine nõuete täitmisel, sealhulgas juhendmaterjalide täiendamine, näidiste ajakohastamine ja praktiliste soovituste jagamine.

Eleanor Pruvli, järelevalve ja riskijuhtimise spetsialist

Juhatuse järelvalve. Advokaadi kutsetegevus ja kutse-eetika

Rahapesu, terrorismi rahastamise tõkestamine ja rahvusvaheliste sanktsioonide täitmine

Advokaadibüroode tegevuse lõpetamine juhatuse järelvalve all

Advokaadi kutsenimetuse ebaõige kasutamine

Advokatuuri liikmete ja advokaadibüroode tegevus

Advokaadibüroode korraline järelvalve

Võlgnevused