Eesti Advokatuuril oli 2025. aasta alguses pooleli 14 kohtumenetlust. Uusi menetlusi lisandus aasta jooksul 15 ning aasta lõpus oli pooleli 11 kohtumenetlust. Aasta jooksul tegeles advokatuur seega kokku 29 erineva kohtumenetlusega, mis on neli menetlust rohkem kui 2024. aastal. Nendest 7 oli seotud aukohtu karistava otsuse vaidlustamisega advokaadi poolt ning 1 oli seotud aukohtumenetluse lõpetamise otsuse (karistust määramata) vaidlustamisega advokaadi poolt. Lisaks oli 1 vaidlus, milles lahendatakse korraga nii advokaadi kaebust aukohtu karistava otsuse tühistamiseks kui ka advokaadi kaebust kutsesobivuskomisjoni poolt läbiviidud hindamisvestluse kohta koostatud otsuse tühistamiseks. 13 menetlust oli seotud aukohtu poole pöördunud isiku kaebusega aukohtu otsuse vaidlustamiseks. 2 menetluses vaidlustasid advokatuuri liikmeteks pürginud isikud juhatuse otsused, millest ühega ei lubatud kaebajat otse suulisele eksamile ning teisega keelduti kaebajat lubamast vandeadvokaadi abi eksamile. 1 menetlus on seotud kutsesobivuskomisjoni otsusega, millega jäeti advokaadi täiendõppe aruanne kinnitamata ning kohustati ilmuma hindamisele. 1 menetlus oli seotud liikmemaksu võlgnevusega. Lisaks osales advokatuur veel 1 vaidluses, mis puudutas teabenõude alusel aukohtumenetluses kogutud advokaadi selgituste välja andmisest keeldumist. 1 vaidlus on seotud ajakirjaniku sooviga tutvuda lõppenud kohtuasja toimikuga. 1 menetluses ei ole advokatuur menetlusosaline, kuid on esitanud seisukoha riigi õigusabi tasudega seoses.
Advokatuuri esindavad kohtumenetlustes advokatuuris töötavad juristid. Keerulisemate või spetsiifilisi eriteadmisi vajavate kaasuste puhul kaasatakse advokatuuri esindajana menetlusse ka vandeadvokaat, kes üldjuhul on valitud aukohtu, juhatuse või kutsesobivuskomisjoni liikmete seast, vastavalt sellele, millist valdkonda konkreetne menetlus puudutab. 2025. aastal kaasas advokatuur vandeadvokaadist esindaja kohtumenetlusse ühel korral.
Aasta jooksul jõudis lõpuni 18 kohtumenetlust. Jõustunud lahenditest 17 lõppesid advokatuuri jaoks positiivse tulemusega.
Advokatuuri jaoks eriti olulisi ja esile tõstmist väärivaid lahendeid on kolm.
Haldusasjas nr 3-22-2476 06.02.2025 tehtud otsuses lahendas Riigikohus küsimust, kas aukohtu poole pöördunud huvitatud isikul on õigus saada koopiat advokaadi poolt aukohtule esitatud selgitustest selliselt, et seal on varjatud kutsesaladust puudutav osa. Nimelt kohustas Tallinna Ringkonnakohus 24.04.2024 otsusega Eesti Advokatuuri uuesti lahendama kaebaja taotlust väljastada aukohtumenetluses esitatud advokaadi selgituste väljavõte. Advokatuur vaidlustas ringkonnakohtu otsuse, kuid Riigikohus jättis 06.02.2025 otsusega ringkonnakohtu resolutsiooni muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
Kolleegium märkis, et aukohtumenetluses esitatud advokaadi selgitustele juurdepääsule kohaldub AvTS. Advokatuur on avalik-õiguslik juriidiline isik. AvTS § 5 lg 1 p 2 järgi on avalik-õiguslikud juriidilised isikud avaliku teabe valdajad. Avalikuks teabeks liigitamisel ei ole tähtsust küsimusel, kas avalik-õigusliku juriidilise isiku saadud või loodud teave on seotud avalik-õigusliku juriidilise isiku avalik-õigusliku või eraõigusliku tegevusega (vrd AvTS § 5 lg 2). Kaebaja oli aukohtumenetluses huvitatud isik, mitte menetlusosaline, seega tema juurdepääsuõiguse sisustamisel tuleb lähtuda igaühe õigusest tutvuda avaliku teabega. Kuigi advokaadile õigusteenust osutades teatavaks saanud andmed on kutsesaladus (AdvS § 45 lg 1) ei hõlma Riigikohtu hinnangul kutsesaladus aga advokaadi isiklikke hinnanguid ja arvamusi aukohtule kaebuse esitanud isiku motiivide ja käitumise kohta.
Kolleegium ei jaganud advokatuuri seisukohta, et ringkonnakohtu otsus õõnestab kliendi ja advokaadi vahelist usaldust ning takistab advokatuuri internset kontrolli advokaatide suhtes. Konfidentsiaalsus on üks advokaadikutse olulisematest põhimõtetest, millele on üles ehitatud ka advokaadi ja kliendi vaheline usaldussuhe. See aga ei tähenda, et advokaadi aukohtumenetluses antud selgituste huvitatud isikule avaldamine oleks igal juhul välistatud ning see õõnestaks advokaadi ja kliendi usaldussuhet või takistaks efektiivset aukohtumenetlust. Advokaat peab aukohtule seisukoha esitamisel arvestama, et seda võidakse kajastada aukohtu otsuses. Kutsesaladusega kaetud teabe saladuses hoidmise kohustus on nii advokaadil (AdvS § 45 lg 1) kui ka aukohtul (AdvS § 461) olenemata käesolevast otsusest.
Haldusasjas nr 3-24-146 06.02.2025 tehtud määruses selgitas Riigikohus, et maksejõuetuse teenistusel kui aukohtu poole kaebusega pöördunud isikul ei olnud advokatuuri aukohtu otsuse vaidlustamiseks kaebeõigust, muuhulgas ei laienenud teenistusele ka Justiitsministeeriumile antud protestiõigus. Samas otsuses selgitas Riigikohus üldisemalt järelevalvet pankrotihalduri või saneerimisnõustajana tegutseva advokaadi üle ning maksejõuetuse teenistuse pädevust ja volitusi haldusjärelevalve tegemisel. Kolleegium leidis, et pankrotihalduri või saneerimisnõustajana tegutseva advokaadi üle teeb haldusjärelevalvet Eesti Advokatuur, kes võib (aukohtu kaudu) advokaadile distsiplinaarkaristuseks määrata mh rahatrahvi või pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise keelu kuni viieks aastaks. Kolleegium rõhutas, et kuigi advokatuuriseaduses ei ole sätestatud võimalust võtta distsiplinaarkaristusena advokaadilt ära saneerimisnõustajana tegutsemise õigust, on see siiski SanS § 19 (3) lg 4 p 4 ja lg 3 koosmõjus võimalik. Maksejõuetuse teenistusel on advokatuuri kõrval pankrotihaldurina tegutseva advokaadi üle haldusjärelevalve tegemise õigus (kasutades PankrS § 70 lg-tes 5 ja 7 nimetatud meetmeid), kuid teenistus ei saa teha järelevalvet saneerimisnõustajana tegutseva advokaadi üle. Kolleegium märkis, et kui teenistuse tehtava järelevalve käigus ilmnevad rikkumised sellise maksejõuetuse valdkonnas tegutseva isiku tegemistes, kelle üle ei ole teenistusel järelevalvepädevust, on teenistusel PankrS § 192(1) lg-s 3 sätestatud ühtse maksejõuetuse praktika kujundamise rollist tulenevalt võimalik teavitada vastavaid kutseorganisatsioone.
Haldusasjas nr 3-22-1755 05.05.2025 tehtud otsuses lahendas Tallinna Ringkonnakohus küsimust, kas Eesti Advokatuuri juhatus võis keelduda kaebaja lubamisest kutsesobivuskomisjoni vestlusele eesmärgiga saada vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks AdvS § 26 lg 31 alusel, leides, et kaebaja varasem töökogemus Maksu- ja Tolliameti juristi ja peajuristina ei vasta vandeadvokaadi töö keerukusele ja vastutusele. Tallinna Halduskohus jättis kaebaja kaebuse rahuldamata ning kaebaja vaidlustas otsuse ringkonnakohtus. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohus leidis, et advokatuuri juhatusel oli pädevus hinnata, kas AdvS § 26 lg 31 viimases lauses sätestatud eeldused on täidetud ning see pädevus ei kuulu kutsesobivuskomisjonile. Kohus rõhutas advokatuuri enesekorraldusõigust ja laia kaalutlusruumi AdvS § 26 lg 31 kohaldamisel, kuna nimetatud säte kujutab endast erandit advokatuuri vastuvõtmise üldreeglist, milleks on advokaadieksami sooritamine. Kohtulik kontroll sellise otsuse üle piirdub otsuse meelevaldsuse ja ilmselge õigusvastasuse kontrolliga.
Kolleegium asus seisukohale, et advokatuur leidis põhjendatult, et Maksu- ja Tolliameti juristi/peajuristi amet ei ole võrreldav vandeadvokaadi tööga. Asjaolu, et kaebaja täitis Maksu- ja Tolliametis mitmeid sisuliselt advokaaditööga sarnaseid ülesandeid, ei ole piisav järeldamaks, et advokaadieksami ja vandeadvokaadi abina tegutsemise nõue oleks tema puhul põhjendamatu.
Ringkonnakohus rõhutas ka, et AdvS § 26 lg 31 alusel vandeadvokaadina vastuvõtmine on äärmiselt erandlik võimalus, mida tuleb kohaldada vaid juhul, kui varasem kogemus välistab mõistliku kahtluse isiku sobivuses vandeadvokaadiks ilma täiendava teadmiste ja kogemuste kontrollita. Kuna erandi kohaldamata jätmine ei välista isiku võimalust saada advokatuuri liikmeks üldises korras, ei pea advokatuuri juhatus sellise otsuse puhul esitama ülemäära detailseid põhjendusi. Käesolevas asjas pidas kohus advokatuuri põhjendusi piisavaks ja õiguspäraseks.
Jaana Lindmets, jurist