Välissuhtlus

2025. aasta oli Eesti Advokatuurile välissuhtluses aktiivne ja toimekas. Ülevaade CCBE tegevustest antakse allpool eraldi.

Advokatuur osaleb valikuliselt IBA (International Bar Association; Rahvusvaheline Advokatuuride Ühendus) liikmena ka IBA üritustel ning vajadusel kohtumistel teiste advokatuuridega. Samuti annab advokatuur iga aastaselt sisendi Euroopa Komisjoni poolt avaldatavale õigusriigi raportile (“Rule of Law Report”), mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikide arenguid kohtusüsteemi, korruptsioonivastase võitluse, meediapluralismi- ja vabaduse küsimustes. Raporti ettevalmistuse raames toimub ka intervjuu Euroopa Komisjoni esindajaga. Advokatuur on kaasatud ka Euroopa Komisjoni poolt igal aastal avaldatava juristkonna koolitamise ülevaate (“European judicial training annual Report”) ning õigusabi kättesaadavuse ja advokaatide sõltumatust puudutava raporti (“EU Justice Scorebard”) koostamisse.

Ülevaade kohtumistest:

19.02.2025 võeti advokatuuris vastu õppevisiidil olevad Belgia ametnikud ja advokaadid. Vandeadvokaat Jaanus Tehver tutvustas külalistele digitaalse tõendi käitlemist kriminaalmenetluse valdkonnas praktiseeriva advokaadi vaatest, juhtis tähelepanu Eesti süsteemi kitsaskohtadele, et külalistel oleks võimalik enda süsteemi muutes ja üles ehitades neid aspekte arvesse võtta. Õppevisiidil osalesid Belgia advokaadid ning ametnikud prokuratuurist, föderaalpolitseist, kohaliku tasandi politseist, kohtutest ning valitsuskabinetist. Visiit toimus 17.–20. veebruaril ning selle raames külastati mitmeid Eesti institutsioone, sealhulgas advokatuuri, prokuratuuri, kohut, Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja Registrite ja Infosüsteemide Keskust. Koolitusel anti osalejatele ülevaade koosvõime raamistikust, sealhulgas sellest, kuidas erinevad osapooled saavad turvaliselt andmeid vahetada. Tutvustati e-toimiku kontseptsiooni ning selgitati selle kasutajate vaateid, näidates, kuidas erinevad asutused saavad sünkroonselt sama juhtumiga tegeleda. Käsitleti tõendite tekkimist, talletamist, jagamist, kasutamist ning ligipääsuõigusi. Õppevisiidi korraldas E-riigi Akadeemia.

28.02.2025 toimus Viinis 53. Euroopa Advokatuuride Presidentide Konverents.

Eesti Advokatuuri esindas konverentsil esimees Imbi Jürgen. Konverentsi teemaks sel aastal oli “Deregulation and the Rule of Law: Opportunity or Threat?” Kuna nii Euroopa Liidus kui USAs on viimasel ajal kõlanud palju üleskutseid regulatsioonide lihtsustamiseks, siis on tegemist aktuaalse teemaga. Kõrgel tasemel Euroopa Liidu poliitikud ja õigusteadlased arutlesid konverentsil oma ettekannetes selle üle, millised on regulatsioonide ja halduskoormuse vähendamise poolt- ja vastuargumendid, millistes valdkondades on deregulatsioon eriti vajalik ja millistel juhtudel tuleks sellest hoiduda.

13.05.2025 liitus Eesti konventsiooniga advokaadikutse kaitseks

Eesti andis 13. mail 2025 esimeste riikide seas allkirja Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsioonile. See samm tugevdab õigusriiki ja parandab iga kodaniku võimalusi oma õiguste eest tõhusalt seista. Konventsioon rõhutab, et advokaatide sõltumatus ei ole pelgalt kutseala siseasi, vaid kodanike õiguste tagatis. Liitumine saadab sõnumi, et igaüks peab saama oma õigusi kaitsta sõltumatu ja välisest mõjutamisest vaba advokaadi toel.

Konventsioon kohustab riike kaitsma advokaadi kutsetagatisi, mis on samal ajal tagatised advokaadi kliendi huvide kaitseks. Üks olulisemaid neist on kliendi õigus konfidentsiaalselt advokaadiga nõu pidada. Advokatuur on korduvalt juhtinud tähelepanu kliendisaladuse nõrgale kaitstusele Eestis, mis avaldub näiteks advokaatide ja klientide suhtluse pealtkuulamises ning advokaadibüroode kergekäelises läbiotsimises. Teadmine, et ka advokaadiga peetud vestlused võivad jõuda kolmandate osapoolte kätte, vähendab inimeste valmisolekut enda õiguste eest otsustavalt seista. Samuti on murettekitav, et jõustruktuuride valmisolek piire kombata paraku kasvab. Seetõttu on eriti oluline, et advokaadid saaksid inimeste õiguste eest seista kartmatult ja tõhusalt, pelgamata välist mõjutamist või kättemaksu. Advokatuur usub, et liitumine saadab tugeva signaali nii kodanikele kui ka rahvusvahelisele kogukonnale, et Eesti on pühendunud õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste kaitsele.

19.–20.05.2025 toimus Pariisis LITEL 2 (Lawyers Innovative Training on European Law) projekti raames Euroopa advokatuuride ja advokaatide koolituskeskuste seminar, kus räägiti tehisaru kasutamisest advokaaditöös ning sellega kaasnevatest regulatiivsetest ja eetilistest küsimustest. Eesti Advokatuuri esindas juhatuse liige Triin Toom, kes jagas kohtumisel advokatuuri kogemusi advokaatidele tehisaru juhendi koostamisel ning tehisaruga seonduvate koolituste korraldamisel.

28.05.2025 osalesid advokatuuri esimees Imbi Jürgen ja juhatuse liige Triin Toom Justiits- ja Digiministeeriumis toimunud kohtumisel Korea Vabariigi justiitsministeeriumi esindajatega. Advokatuuri esindajad tutvustasid Korea delegatsiooni liikmetele nende palvel advokaadi ja teiste õiguselukutsete korraldust ja sellekohaseid regulatsioone, advokaatide kutse-eetika ja distsiplinaarmenetluse küsimusi, advokatuuri õiguslikku staatust ja pädevust, samuti advokaadi teenuste reklaami põhimõtteid Eestis. Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad ning ExtendLaw OÜ esindaja käsitlesid õigustehnoloogia arengut Eestis. Külalised jagasid selgitusi advokaaditegevuse regulatsiooni kohta Koreas. Kohtumisel arutati ka tehisaru rolli õigusteenuse osutamisel Eestis ja Koreas ning tehisaru kasutamisega seonduvaid ohte ja võimalusi.

03.–04.07.2025 toimus Euroopa Nõukogus HELP (Human Rights Education for Legal Professionals) võrgustiku aastakonverents, kus Eesti Advokatuuri esindas jurist Kersti Surva. HELP on Euroopa Nõukogu koolitusprogramm, mille eesmärk on pakkuda tasuta õigusalast väljaõpet inimõiguste valdkonnas kohtunikele, prokuröridele ja advokaatidele.

Konverentsi olulisemad punktid olid järgmised:

Programmi sisu: Kursused keskenduvad Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta süsteemile. Veebipõhised õppematerjalid on Eesti advokaatidele kättesaadavad HELP e-õppe platvormil.
Uued kursused: Esimesel päeval tutvustati programmi tulemusi ja uusi lisandunud kursusi, nagu vaimne tervis ja inimõigused, surmanuhtluse kaotamine (prantsuse keeles), laste kaitse seksuaalse ärakasutamise eest ning inimõigused ja narkootikumide tarvitamine.
Praktilised tööriistad: Teisel päeval keskenduti töötubades meetoditele, mis aitavad õigusprofessionaalidel paremini kasutada Euroopa Inimõiguste Kohtu materjale ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) andmebaase.

Eesti Advokatuur liitus HELP võrgustikuga 2024. aastal. Juhatus on rõhutanud, et need kursused on oluline ressurss advokaatide erialaseks täiendamiseks.

21–23.08.2025 toimus Islandil Põhja- ja Baltimaade advokatuuride juhtide kohtumine. Eesti Advokatuuri esindasid esimees Imbi Jürgen, aseesimees Martin Triipan ning kantsler Leen Eenpalu. Kohtumise ettekannetes käsitleti tänavu seitset põhilist teemat, mis keskendusid advokatuuri rollile muutuvates oludes: alates tehisaru mõjust ja õigusriigi kaitsmisest kuni advokaatide võimalikku kuritegelikku tegevusse sekkumiseni ning kohtuvõimu sõltumatuse tagamiseni:

1) Kas tehisaru on õigusteenuste jaoks mängumuutja või “hävitav asteroid”? (Eesti)

Kus me praegu oleme ja millised on väljakutsed advokatuuri jaoks, kuidas muutub advokaatide koolitus, milline on mõju õigusabile, kvaliteedikontrollile jmt.

2) Põhja- ja Baltimaad ning USA (Norra)

Kuidas kaitsta õiguselukutseid režiimide katsete eest muuta õigusriigi mõistet? Milline on USA arengute mõju Euroopa õigusteenuste turule, sh Põhja- ja Baltimaade advokaadibüroode ja USA büroode/klientide koostööle.

3) Advokatuuride aktivism – kui kaugele peaksime organisatsioonidena minema? (Rootsi)

Advokatuuride sekkumine näiteks kliimaküsimustes, Gaza olukorra puhul, strateegilistes kohtuasjades.

4) Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsioon (Leedu)

Konventsiooni tähtsus Põhja- ja Balti regioonis.

5) “Advokaadid kui kriminaalid“ – kuidas reageerivad advokatuurid oma liikmete kuritegelikule tegevusele? (Läti)

Viimastel aastatel on advokatuurid kokku puutunud juhtumitega, kus liikmed osalevad ebaseaduslikus tegevuses või on seotud organiseeritud kuritegevusega. Millised on selle põhjused ja kuidas peaks advokatuur reageerima?

6) Tasakaal põhiõiguste kaitse ja riigi kohustuse vahel tagada julgeolek (Taani)

8 EL liikmesriigi peaministrite üleskutse Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika muutmiseks seoses massilise migratsiooniga, Taani seadusandlikud algatused.

7) Õiguselukutsete (sealhulgas advokaatide) põhiseaduslik sõltumatus (Soome)

Ettepanekud Soome põhiseaduse täiendamiseks.

28.08.2025 toimus ümarlaud Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti (AMLA) juhi Bruna Szegoga, kes viibis Eestis eesmärgiga arutada koostööd AMLA ja Eesti organisatsioonide ning huvigruppide vahel. Kohtumistel osalesid lisaks Rahapesu Andmebüroo, Justiits- ja Digiministeerium, samuti järelevalveasutuste ning turuosaliste esindajad. Advokatuuri juhatuse liige Kaspar Lind, kelle vastutusvaldkond on advokatuuri järelevalve korraldus, sh rahapesu tõkestamise ja sanktsioonide rakendamise valdkonnas, osales kohtumise esimeses osas Eesti Advokatuuri juhatuse kui järelevalveasutuse esindajana.

Kohtumise teises pooles esindas Kaspar Lind Eesti Advokatuuri kohustatud isikutest koosnevas turuosaliste nõukojas, mis on RahaPTS-i alusel moodustatud. Ümarlaual anti ülevaade AMLA ülesannetest, kelle eesmärgiks on Euroopa Liidu õigusaktide ühtne rakendamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise (AML/CFT) valdkonnas

12.09.2025 osales esimees Imbi Jürgen Helsingis õigussüsteemi päeva (Oikeuslaitospäivä 2025) konverentsil, kus osalesid Soome kohtunikud, advokaadid, prokurörid ja justiitsametnikud ning mis keskendus õigusemõistmisele juurdepääsu ja õigusriigi tugevdamise teemadele. Esimees jagas ettekandega Eesti kogemust e-toimiku süsteemi ja kohtulahendite avalikustamise alal, mille vastu oli Soome kolleegidel väga suur huvi, kuivõrd Soomes samalaadsed lahendused seni puuduvad.

15.09.2025 andis esimees Imbi Jürgen Soome advokatuuri kutsel videokohtumisel Soome õigusala reformi töögrupis osalevatele kolleegidele ülevaate advokaadikutse korraldusest Eestis. Käsitleti teemasid nagu õigusteenuste osutamise regulatsioon, vandeadvokaadi ja vandeadvokaadi abi erisused, advokaadi õigused ja kohustused, advokatuuri struktuur ja roll advokaatide järelevalves, aukohtumenetluse korraldus, riigi õigusabi küsimused jm.

17.09.2025 külastasid advokatuuri Euroopa Õigusalase Koolitusvõrgustiku (EJTN) kaudu viis kohtunikku Prantsusmaalt, Tšehhist, Itaaliast, Rumeeniast ja Saksamaalt. Esimees Imbi Jürgen tutvustas kohtunikele advokatuuri ülesehitust ja toimimist. Vahetati mõtteid ja kogemusi eelkõige tekkis elav arutelu advokatuuri vastuvõtmise tingimuste, riigi õigusabi süsteemi ning advokaatide kohustuste üle rahapesu tõkestamise ja sanktsioonikontrolli teemadel.

02.–07.11.2025 toimus Torontos IBA (International Bar Association) aastakonverents, kus advokatuuri esindas esimees Imbi Jürgen, kes andis ülevaate konverentsil käsitletud teemadest.

Läbivalt toodi väga paljudes ettekannetes, kõnedes ja aruteludes esile, et õigusriigi põhimõtete kaitse on kogu maailmas nõrgenenud. World Justice Project õigusriigi indeks 2025 näitab, et juba kaheksandat aastat järjest on enamikus riikides õigusriigi põhimõtete järgimine langenud.

Ühe olulise probleemina tõstatasid paljude riikide esindajad advokaatide vastu suunatud ähvarduste ja vägivalla sagenemist, mis on seotud advokaatide kutsetegevusega. Advokaate samastatakse nende klientidega. Arutati, kuidas advokatuurid saavad ja peaksid sellistele tendentsidele reageerima. Rõhutati, et avalikkusele tuleb õigusriigi põhimõtete olemust ja olulisust senisest paremini selgitada, muuta senist kommunikatsiooni. Tõenduspõhised kommunikatsioonivahendid aitavad suurendada arusaamist õigusriigi põhimõtetest ja õigusemõistmise kättesaadavusest kui igapäevaelus olulistest väärtustest.

Headeks näideteks on Law Society of England and Wales algatus “Reframing Justice” ning Kanada advokatuuride algatus „Ours to protect“.

Lisaks käsitleti mitmeid muid advokatuuride jaoks olulisi teemasid:

1) Juurdepääs advokaadi kutsealale – kuidas järgida nõuet, et advokaat peab olema aus ja kõlbeline (fit and proper, of good character), mille eesmärk on kaitsta avalikkust advokaadi võimaliku väärkäitumise eest tulevikus ning säilitada avalikkuse usaldus advokaadikutse aususe ja väärikuse vastu.

2) Rahapesu tõkestamise järelevalve – advokatuuride poolt teostatava järelevalvega seotud probleemid ja parimad praktikad.

3) Õigusteenuste määratlemine – kuidas määratleda õigusteenuse sisu ning mille alusel eristada advokaatide ja muude õiguskutsete (konsultandid, in-house juristid jne) esindajaid.

4) Kutse-eetika edendamine – advokaadibüroode roll ja vastutus kutse-eetika edendamisel võrreldes advokatuuridega.

Esimees osales Eesti Advokatuuri esindajana ka 06.11.2025 toimunud IBA nõukogu aastakoosolekul (Council Meeting), kus võeti vastu IBA tegevust puudutavad ühinguõiguslikud otsused ja kiideti heaks uuendatud IBA pro bono deklaratsioon ja selle rakendusjuhis

04.–05.12.2025 toimus Brüsselis LITEL 2 projekti raames seminar, mis keskendus eetika ja tehisaruga seotud küsimustele. Advokatuuri esindas intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjoni esimees Anne Veerpalu.

Osalemine Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) tegevuses

Advokatuur osales jätkuvalt Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) tegevuses. Advokatuuri esindajate koosseis CCBE-s ning selle töögruppides oli:

Õiguselukutse ja õigusteenuse tulevik – Imbi Jürgen
Kriminaalõigus – Elmer Muna
Rahapesu tõkestamine – Merit Lind-Tsoganoff
Euroopa eraõigus – Ene Soop
IT-õigus – Anne Veerpalu

Advokatuur võtab osa CCBE alalise komitee ja plenaaristungitest ning töögruppide kohtumistest, samuti vastab erinevatele CCBE uuringutele ja küsimustikele. Ka on advokatuur infovahetuses teiste advokatuuride esindajatega päevakajalistel teemadel advokaadikutse- ja advokatuuridega seonduvalt. Advokatuur osaleb valikuliselt IBA (International Bar Association; Rahvusvaheline Advokatuuride Ühendus) liikmena ka sealsetel üritustel ning vajadusel kohtumistel teiste advokatuuridega.

Samuti annab advokatuur igal aastal sisendi Euroopa Komisjoni poolt avaldatavale õigusriigi raportile (“Rule of Law Report”), mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikide arenguid kohtusüsteemi, korruptsioonivastase võitluse, meediapluralismi ja -vabaduse küsimustes. Raporti ettevalmistuse raames toimub ka intervjuu Euroopa Komisjoni esindajaga.

Advokatuur on kaasatud ka Euroopa Komisjoni poolt igal aastal avaldatava juristkonna koolitamise ülevaate (“European Judicial Training Annual Report”) ning õigusabi kättesaadavuse ja advokaatide sõltumatust puudutava raporti (“EU Justice Scoreboard”) koostamisse.

27.02.2025 toimus Viinis CCBE alalise komitee istung. Esimees Imbi Jürgen osales istungil CCBE asepresidendina ja andis juhatusele ülevaate olulisematest käsitletud teemadest, sh:  

1) CCBE sisend Euroopa Komisjoni õigusriigi raportile („Rule of Law Report“), milles märgitakse ära ka Eesti Advokatuuri poolt esile toodud probleeme;

2) CCBE juhis advokaatidele pilvandmetöötluse kasutamise kohta;

3) CCBE tulevikustrateegia kohta CCBE liikmete seas läbi viidud küsitluse tulemuste tutvustus ja sellest tulenevad organisatsiooni prioriteedid;

4) avaldus Istanbuli Advokatuuri toetuseks.

03.–04.04.2025 toimus Brüsselis CCBE alalise komitee istung, kus Eesti Advokatuuri esindas asepresidendi rollis esimees Imbi Jürgen. Istungil keskenduti järgmistele olulistele teemadele:

a) Õigusriigi ja advokaatide sõltumatuse kaitse: CCBE võttis vastu toetusavalduse Ameerika Advokatuurile (ABA), reageerides murettekitavatele arengutele USA-s, mis mõjutavad kohtunike ja advokaatide tööd. Avalduses rõhutati, et advokaadid peavad saama tegutseda sõltumatult ja ilma riigipoolse tagakiusamiseta, mõistes hukka katsed karistada õigusnõustajaid nende klientide esindamise või õiguslike seisukohtade tõttu.

b) Rändevaldkonna advokaatide toetamine: Kiideti heaks avaldus, milles mõisteti hukka rändevaldkonnas tegutsevateadvokaatide stigmatiseerimine ja ähvardamine, rõhutades vajadust tagada neile turvaline töökeskkond.

c) Rahapesu tõkestamise regulatsioon: Kinnitati tõlgendav selgitus uue AML-määruse (EL 2024/1624) artikli 3 lõike 3 punkti a kohta. See selgitus täpsustab advokaatide kui kohustatud isikute määratlust, pakkudes vajalikku õigusselgust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reeglite rakendamisel.

16.05.2025 toimus CCBE plenaaristung Bordeaux’s, kus advokatuuri esindas delegatsiooni liige Kadri Matteus. Plenaaristungil arutati teemasid, mis on täna ühised kõikidele Euroopa advokaatidele – advokaadikutse kaitse, kliendisaladuse kaitse ja advokaatide pealtkuulamine/ jälitamine, justiitssüsteemi digitaliseerimine, innovatsioon õigusteenustes ning tehisaru kasutamine. Tähelepanuväärsed on CCBE ja Euroopa Kohtu koostöös tehtud ja uuendatud praktilised juhised Euroopa Kohtus (sh Üldkohtus) esindamiseks nii eelotsusetaotluses kui otsehagides. Juhised annavad väärtuslikku teavet, kuidas esitada dokumente Euroopa Kohtule ja Üldkohtule ning millised on menetluse praktilised nüansid. Lõplikud juhised jagatakse valmimisel ka advokatuuri liikmetele. Samuti tutvustati Poola advokatuuri ja CCBE koostatud amicus curiae briifi Euroopa Inimõiguste Kohtu asjas Krzysztof Brejza v. Poland, mille keskmeks on kliendisaladuse kaitse ja Poola advokaatide pealtkuulamine nuhkimistarkvara Pegasus abil. Kliendisaladust kaitsevad Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklid 6 ja 8 ning briif keskendubki konventsiooni tõlgendamisele ja kliendisaladuse kaitsele.

02.10.2025 toimus CCBE alalise komitee istung Brüsselis, kus advokatuuri esindas CCBE delegatsiooni liige Kadri Matteus.

Kohtumise käigus kiitsid CCBE delegatsioonid heaks mitmed olulised dokumendid, mis avaldatakse peagi veebilehel ccbe.eu, sealhulgas:

juhised generatiivse tehisaru kasutamiseks õiguspraktikas;
panus ELi kriminaalõiguse tuleviku kõrgetasemelisele foorumile;
avaldus kõigi rändevaldkonnas tegutsevate juristide toetuseks ning vajadusest tagada juurdepääs varjupaigale;
avaldus, milles kutsutakse üles Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsiooni kiirele allkirjastamisele ja ratifitseerimisele, siin;
panus Euroopa kohtunike koolitusstrateegiasse aastateks 2025–2030, siin.

Merit Aavekukk-Tamm, jurist

Loe veel: