Eesti Advokatuuril oli 2024. aasta alguses pooleli 14 kohtumenetlust ning aasta lõpus oli pooleli samuti 14 kohtumenetlust. Aasta jooksul tegeles advokatuur aga kokku 25 erineva kohtumenetlusega. Nendest 8 oli seotud aukohtu karistava otsuse vaidlustamisega advokaadi poolt, 8 oli seotud aukohtu poole pöördunud isiku kaebusega aukohtu otsuse vaidlustamiseks, 4 olid vaidlused, mis olid seotud isiku sooviga saada advokatuuri liikmeks (sh vaidlused seoses eksamikaebuse rahuldamata jätmisega ja advokatuuri vastu võtmisest keeldumisega), 1 menetlus oli seotud advokaadi suhtes tehtud negatiivse hindamisotsusega ning 1 menetlus oli seotud liikmemaksu võlgnevusega. Lisaks osales advokatuur veel 1 vaidluses, mis puudutas teabenõude alusel aukohtumenetluses kogutud advokaadi selgituste välja andmisest keeldumist, 1 menetlus, mis oli seotud riigi õigusabi andmise määruse vaidlustamisega ning 1 menetluses osales advokatuur menetlusse kaasatud haldusorganina.
Üldjuhul esindavad advokatuuri kohtumenetlustes advokatuuris töötavad juristid. Keerulisemate või spetsiifilisi eriteadmisi vajavate kaasuste puhul kaasatakse advokatuuri esindajana menetlusse ka vandeadvokaat, kes üldjuhul on valitud aukohtu, juhatuse või kutsesobivuskomisjoni liikmete seast, vastavalt sellele, millist valdkonda konkreetne menetlus puudutab. 2024. aastal kaasas advokatuur vandeadvokaadist esindaja kahte kohtumenetlusse.
Aasta jooksul jõustus menetlust lõpetav lahend 8 asjas, milles advokatuur oli menetlusosaline ja 1 asjas, kuhu advokatuur oli kaasatud arvamuse esitamiseks. Kõikides nendes jõustus advokatuuri jaoks soodne lahend. Uusi menetlusi lisandus aasta jooksul samuti 9.
Advokatuuri jaoks oli väga oluline Riigikohtu halduskolleegium 20.02.2024 otsus asjas nr 3-22-2187, milles lahendati kaebust advokatuuri tegevuse peale kutseeksami korraldamisel (otsus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-22-2187/26). Vaidluse all oli mh küsimus, kas advokatuuri kodukorra § 66 ja § 69 lg-tes 1–2 loodud hindamismetoodika on kooskõlas AdvS § 32 lg-ga 2 ning § 33 lg-tega 1–3. Riigikohus otsustas tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2023 otsuse, millega ringkonnakohus tühistas kodukorra § 66 ja § 69 lg-d 1-2 osaliselt. Riigikohut kolleegium leidis, et AdvS § 33 ei täpsusta künniseid, mille ületamisel peab eksamineeritav ühe või teise hinde, sh hinde „5“ pälvima. See on jäetud AdvS § 32 lg 2 kohaselt advokatuuri otsustada. Kolleegium märkis, et ebaõige on eeldus, et hinne „5“ tuleb advokatuuriseaduse kohaselt anda tingimata ühe eksamiosa 50% õigete vastuste eest. Sellist normi seaduses ei ole. Samuti leiti otsuses, et ükski seaduse norm ei keela advokatuuril jaotada eksami kirjalik osa alamosadeks ning sätestada, et kirjaliku osa eest rahuldava hinde saamiseks peab esmalt olema rahuldavalt lahendatud test kui kirjaliku eksami komponent. Lubatud on ka eksamikorraldus, mille kohaselt juhul, kui õigusteoreetilistest küsimustest koosneva testi sooritamisel ei ole õigesti vastatud vähemalt 70% küsimustest, on tagajärjeks advokaadieksami kirjaliku osa sooritamine negatiivsele hindele, s.t sisuliselt hinnetele 1–4. Tulenevalt Riigikohtu otsusest ei olnud vaja muuta advokatuuri kodukorda eksamikorraldusega seoses.
Riigi õigusabi osutavate advokaatide huvidest lähtuvalt tasub esile tuua ka Riigikohtu halduskolleegium 17.04.2024 määruse asjas 3-23-2195, mis puudutas riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist. Advokatuur oli menetlusse kaasatud haldusorganina arvamuse esitamiseks. Kohus lahendas asjas 3 küsimust: 1) kas kinnipidamiskeskusesse paigutamise menetluses riigi õigusabi korras määratud advokaadil on õigus saada tasu, kui ta annab samale riigi õigusabi saajale õigusnõu ka rahvusvahelise kaitse menetluses, 2) kas advokaadile tuleb hüvitada ajakulu, mis tekkis õigusabi saaja võõrkeelse pöördumise tõlkimisest, ning 3) millised on kohtu õigused ja kohustused tasutaotluse lahendamisel asjaolude väljaselgitamisel. Advokatuur selgitas enda arvamuses, et õigusteenuse osutamiseks ei saa pidada üksnes konkreetse menetlustoimingu tegemist või menetlusdokumendi koostamist. Oluline osa õigusteenuse osutamisel on õigusnõustamisel, st esindatavale tema olukorra, õiguste ja kohustuste ning menetluslike võimaluste selgitamine. Õigusnõustamine ei pea alati realiseeruma menetlustoiminguna konkreetses asjas. Esindatavale tema õigusliku olukorra selgitamine on oluline osa advokaaditööst ka siis, kui see jääbki pelgalt nõustamise tasandile. Samuti rõhutas advokatuur, et kohtul ei ole õigust nõuda riigi õigusabi tasu taotluse põhjendatuse kontrollimiseks esindajalt kutsesaladusega kaitstud informatsiooni või dokumentide avaldamist. Riigikohtu kolleegium nõustus viidatud lahendis, et advokaadil on kohustus kliendi pöördumisele reageerida, st pöördumisega tutvuda, sellele vastata ning vajaduse korral selgitada enda esindusõiguse ulatust. Advokaadil on ka kohustus tagada, et klienti on teavitatud tema õigustest ja kohustustest menetluses, asjas tehtud lahendite tähendusest ja tagajärgedest ning edasikaebevõimalusest. Kui kliendi pöördumine on võõrkeelne, on kliendi kirja tõlkimine osa osutatavast õigusteenusest, kuna ilma tõlkimata ei ole esindajal võimalik kliendi pöördumise sisu ja selle asjakohasust hinnata. Kolleegium selgitas veel, et advokaadile riigi õigusabi tasu määramine ei tohiks sõltuda sellest, kas ta on kohtule omaalgatuslikult esitanud toimingute tegemist tõendavaid materjale. Kohus märkis, et kui riigi õigusabi tasu taotlust lahendaval kohtul tekib kahtlus toimingute tegemise või vajalikkuse kohta, on kohtul võimalik küsida advokaadilt täpsustavaid küsimusi ja toimingute tegemist tõendavaid materjale, arvestades seejuures advokaadi kutsesaladuse põhimõttega.
Kersti Surva