Riigi õigusabi korraldamine
Riigi õigusabi 2022. aastal
Riigi õigusabi (RÕA) finantseerimine oli 2022. aastal jätkuvalt puudujäägis ja alarahastatud. Tasusüsteem, mille puhul tegelikult tööle pühendatud aeg on märkimisväärselt suurem tasustatud tööajast, ei olnud jätkusuutlik ning ei motiveerinud süsteemiga liituma ei uusi advokaate ega kitsamatele õigusvaldkondadele spetsialiseerunud advokaate, mida süsteem samuti selgelt väga vajab.
Rahastus RÕA korraldamiseks ei vastanud ka 2022. aastal tegelikult turu vajadustele. Kehtestatud piirmäärad on advokaatide jaoks piiravad ning mahukates asjades võib jääda suur hulk töötunde tasustamata.
Kogu aasta vältel tegutses advokatuur riigi õigusabi tasumäärade ja kulude kompensatsioonide tõstmise nimel. Lisaks Justiitsministeeriumile esitatud tavapäraste aruannete ja lisarahataotlustele esitati põhjalikult argumenteeritud taotlused RÕA tasude tõstmiseks:
- 10. märtsil esitas advokatuur RÕA komisjoni ettepaneku tasumäärade ja kuluhüvitise määrade kahekordistamiseks.
- 22. aprillil esitas advokatuur ettepaneku tõsta tasumäära vähemalt 110 euroni tunnis koos esialgse majandusanalüüsiga.
- 20. juunil esitati taotlus tasumäära tõstmiseks koos Civitta Eesti AS koostatud majandusanalüüsiga, mille kohaselt peaks RÕA tasumäär olema 120-147 eurot tunnis.
Aasta lõpus tehti palju ettevalmistusi 2023. aasta alguses tasumäärade muudatuseks. Advokatuur esitas mitmel korral ministeeriumile justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 “Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” muudatusettepanekuid ning pidas läbirääkimisi, kuidas riigi õigusabi tasusid tõsta.
Advokatuuri esindajad kohtusid Justiitsministeeriumi esindajatega neljal korral, riigi õigusabi tasude kestlikuks korraldamiseks esitati kuus ettepanekut.
Olenemata advokatuuri poolsetest püüdlustest, justiitsministri 26.07.2016 määrust nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“, 2022. aastal ei muudetud.
Riigi õigusabi on jätkuvalt alarahastatud ja mõjutab teenuse kättesaadavust ning kvaliteeti. Turuhinnast paar-kolm korda odavam teenuse ostmine ei pruugi süsteemi kestlikuna hoida, ehk motiveerida staažikaid teenuse osutajaid jääma ja uusi liituma.
Advokatuur töötab edasi õiglaste ja kestlike riigi õigusabi tasumäärade nimel ning teeb kõik endast oleneva riigi õigusabi osutajate teadmiste ja oskuste parandamisel.
Kriis riigi õigusabi osutamise süsteemis
Kuna lubatud selgust riigi poolt ei tulnud, loobus septembris enamik riigi õigusabi osutajaid uute tellimuste vastuvõtmisest ning sajakonnast advokaadist jäi riigi õigusabi osutama vaid 19. Tegemist oli suure kriisiga riigi õigusabi süsteemis, mida advokatuuril tuli kiirkorras reguleerida. Olukord õnnestus ajutiselt stabiliseerida lisakoefitsendi pakkumise abil. Advokatuur teavitas kriisist viivitamatult kõiki partnereid, rääkisime kriisist avatult ka avalikkuse ja meediaga:
Advokatuuri juht: riigi õigusabi süsteem on kinni jooksmas (18.02.2022)
Vaher: riigi õigusabi töötab kokkukukkumise äärel (10.06.2022)
Advokatuur tegutseb riigi õigusabi kriisi ennetamise nimel (07.09.2022)
Advokatuur: õigusemõistmine rippus juuksekarva otsas juba septembris (10.11.2022)
Riigi õigusabi kriis: Pärnus jäi advokaadita üle 100 kliendi (22.11.2022)
Põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-22-2
Advokatuuri esitas arvamuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-22-2, milles advokatuur nõustus täielikult Tartu Maakohtu 20.05.2022 määrusega. Tartu Maakohus tunnistas põhiseadusega vastuolevaks ja jättis kohaldamata RÕA tasude ja kulude korra sätte, mis võimaldab tasu piirmäära eriti mahukates asjades suurendada vaid kuni 500%. Advokatuuri seisukoht on, et kõnealune määrus võib selles sätestatud ebaproportsionaalselt madalate tasumäärade ja piirmäärade tõttu olla tervikuna põhiseadusega vastuolus.
Seadusemuudatused 2022. aastal
16.08.2022 hakkas kehtima riigi õigusabi seaduse (RÕS) uus redaktsioon.
Seaduses viidi sisse muudatused, et ennetada ja lahendada massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda, kus välismaalased sisenevad Eestisse ebaseaduslikult välispiiri kaudu või esitavad selgelt põhjendamatu rahvusvahelise kaitse taotluse.
RÕS § 1 -te täiendati lõigetega 2 ja 3. Lõike 2 kohaselt riigi õigusabi taotlemisele rahvusvahelise kaitse asjas kohaldatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-s 252 sätestatud erisusi. Lõike 3 kohaselt riigi õigusabi taotlemisele väljasõidukohustuse asjas kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 66 sätestatud erisusi.
Erisused esialgse õiguskaitse kohaldamisel, riigi õigusabi andmisel ja rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisel peaksid andma selge sõnumi, et välismaalane, kes soovib Eestisse siseneda ebaseaduslikult või varjupaigasüsteemi väärkasutades, ei saa tugineda samaväärsetele õiguskaitsetagatistele, nagu antakse välismaalasele, kes riiki sisenemise nõudeid järgib.
