Riigi õigusabi korraldamine
Ettepanekud tasumäärade tõstmiseks
2024. aastal jätkas advokatuur tööd riigi õigusabi õiglaste ja kestlike tasumäärade nimel. Kuigi 2023. aasta tõi kaasa tasumäärade tõusu, ei ole see advokatuuri hinnangul olnud piisav, et tuua leevendust riigi õigusabi süsteemi ja tagada süsteemi jätkusuutlikust. Sellest tulenevalt tegi advokatuur 14.05.2024 Justiitsministeeriumile ettepaneku tasumäärade tõstmiseks 66 euroni pooltunni kohta ehk 132 euroni tunnist (käibemaksuta). Sellest madalam määr ei tekita advokatuuri hinnangul muudatust riigi õigusabi osutajate ringis ega motiveeri uusi tulijaid riigi õigusabi osutama. Ka sõiduki kasutamise kulude hüvitamiseks makstavat summat tuleb advokatuuri hinnangul tõsta vähemalt 0,40 euroni läbitud kilomeetri kohta. Advoaktuuri juhatus arutas seda küsimust ka 05.2024 toimunud kohtumisel Justiitsministriga. Justiitsministeerium vastas 07.08.2024 ja 08.11.2024 kirjades advokatuuri ettepanekule, viidates riigi majanduslikule olukorrale ja eelarvedefitsiidile, et ministeeriumil puuduvad rahalised vahendid riigi õigusabi tasude suurendamiseks. Sellele vaatamata on advokatuur seisukohal, et riigi õigusabi tasumäärade tõstmisega tuleb jätkuvalt edasi tegeleda ka 2025. aastal.
Käibemaksu tõusuga seotud probleemid
2024. aasta alguses tuli advokatuuril lahendada ka teist riigi õigusabi tasudega seotud probleemi. Nimelt tekkis seoses asjaoluga, et alates 01.01.2024 on käibemaksumäär 22%, advokatuuril mure riigi õigusabi osutavate advokaatide tasudele ja kuludele lisanduva käibemaksu väljamõistmisega olukorras, kus advokaat on tasutaotluse esitanud 2023. aastal koos 20%-se käibemaksu hüvitamise taotlusega, kuid menetleja lahendab tasutaotluse ja teeb tasu suurust kindlaksmäärava määruse 2024. aastal. Probleemi lahendamise käigus arutleti, millal tuleks lugeda riigi õigusabi osutamisega seotud käive tekkinuks. Advokatuur oli seisukohal, et riigi õigusabi osutamisega seotud käibe tekkimise ajaks tuleb pidada tasu ja kulude suurust kindlaks määrava määruse tegemise aega ehk hetke, millal on selge, kui suur on advokaadibüroole õigusabi osutamisega seoses tekkinud käive. Sellist lähenemist toetasid ka Maksu- ja Tolliameti käibemaksuspetsialistid, kellega advokatuur oma seisukoha kooskõlastas. Sellest tulenevalt edastas advokatuur 22.12.2023 RÕA tasutaotlusi lahendavatele menetlejatele pöördumise, milles palus 2024. aastal tehtavates riigi õigusabi tasu suurust kindlaks määravates lahendites mõista advokaatidele riigi õigusabi osutamisega seotud tasud ja kulud välja lahendi tegemise ajal kehtiva käibemaksu määraga, sõltumata sellest, milline on advokaadi poolt tasutaotlusesse märgitud käibemaksu suurus. Suur osa menetlejaid lähtusid advokatuuri palvest ning mõistsidki tasud välja lahendi tegemise ajal kehtiva käibemaksu määraga. Riigikohtu taotlusel analüüsisid ka Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi advokatuuri ettepanekut ning seeläbi jõuti ühisele seisukohale, et selline lähenemine on kooskõlas kehtiva maksuõigusega ja riigi õigusabi korraldusega. Tänu sellele on olemas selged suunised, mida arvestada järgmiste maksutõusude eel.
Riigi õigusabi osutavate advokaatide kvalifikatsiooni tõstmine
Advokatuur jätkas 2024. aastal järjepidevat tööd riigi õigusabi osutavate advokaatide kvalifikatsiooni tõstmiseks. Erilises fookuses oli jätkuvalt alaealistele osutatava õigusabi kvaliteet. Juhatuse 13.12.2022 ja 30.05.2023 otsustega koolituste nimekirja, mille läbimine on kohustuslik selleks, et advokaat saaks riigi õigusabi osutada alaealistele. Selle raames tuli advokaatidel, kes soovisid jätkata alaealistele riigi õigusabi osutamisega, hiljemalt 2024. aasta lõpuks läbida täiendavad koolitused. Alaealistele riigi õigusabi osutamiseks peavad advokaadid alates 2025. aasta algusest olema läbinud järgmised advokatuuri koolitused:
1. Laste arengupsühholoogia (s.h. aju areng, arengu etapid, kiindumussuhte teooria jne);
2. Laste küsitlemine;
3. Laste õigused;
4. Vägivalla spetsiifiline vorm – vanemast võõrandamine või Lapse psühholoogia konfliktsetes suhetes vanematega kohtumenetluses(vastavalt 28.05.2024 juhatuse otsusele asendab varasemat kohustuslikku koolitust „Vägivalla spetsiifiline vorm-vanemast võõrandamine“);
5. Alaealiste esindamisega seotud juhendi praktiline töötuba;
6. Lapsesõbralik vestluskunst.
Kui eelnimetatud koolitustest esimesed kolm on veebikoolitusena läbitavad igal ajal advokatuuri täiendõppeportaalis, siis viimased kolm tuli advokaatidel läbida 2023. ja 2024. aasta jooksul. 2024. aasta lõpuks oli kõik kuus alaealiste esindamiseks kohustuslikku koolitust läbinud 80 advokatuuri liiget.
Advokatuuri osalemine Green Victory 2024 õppusel
2024. aasta septembris viis PPA läbi suurõppuse Green Victory, mille käigus harjutati massilise sisserände ning korratuse tõrjumist ning sellele järgnevat tööd menetluspunktis. Samuti harjutati õppuse käigus massidest abivajavate inimeste ära tundmist ja eraldamist. Enam kui tuhande osalejaga õppus oli jaotatud kolmeks osaõppuseks, mille tegevused toimusid 09.-20.09 erinevates Eesti paikades. Õppuseks ettevalmistamine algas aga juba 2024. aasta alguses. Advokatuur kui oluline partner oli kaasatud 20.09.2024 toimunud massilise korratuse kinnipidamis- ja menetluspunkti osaõppusele ja selle ettevalmistusse eesmärgiga täita advokatuuri pädevuses olevat rolli, s.o riigi õigusabi osutamise korraldamist ning oma liikmete kaudu õigusabi osutamise tagamist. Õppusel osalesid advokatuuri esindajatena kantsler Leen Eenpalu ja jurist Kersti Puuri, kes tegelesid infovahetuse ja riigi õigusabi korraldamisega seotud küsimustega ning vandeadvokaadid Dmitri Školjar ja Karine Nersesjan, kes õppuse raames toimuval läbimängul täitsid riigi õigusabi korras määratud kaitsjate rolli.
Advokatuuri koostöö perekonnaasjade kohtunikega
18.04.2024 kohtusid advokatuuri kantsler Leen Eenpalu ning riigi õigusabi koordineerimise ja juhatuse järelevalve valdkonna jurist Kersti Puuri Harju Maakohtus perekonnaõiguse vaidlusi lahendavate kohtunikega, et arutada koostöövõimalusi lastele riigi õigusabi osutavate advokaatide õigusabiteenuse ühtlaselt kõrge kvaliteedi tagamiseks. Kohtumisel osales nii kohapeal kui virtuaalselt kokku 12 perekonnaõiguse valdkonnas tegutsevat kohtunikku erinevatest maakohtutest üle Eesti. Kohtumise käigus vahetas advokatuur kohtunikega teavet selle kohta, mida advokatuur teeb, et tagada alaealistele kvaliteetne õigusabi. Selle käigus tutvustati advokatuuri alaealiste esindamiseks ettenähtud kohustuslikke koolitusi, aga ka 2023. aastal uuendatud juhendit „Riigi õigusabi osutavatele advokaatidele seoses laste esindamisega tsiviilkohtumenetluses“. Samuti arutati, milliseid murekohti näevad kohtunikud seoses õigusabi kvaliteediga. Jagati arusaama, et lapse esindajal on oluline roll tsiviilkohtumenetluses ja lapse esindaja tööd hindavaks järelduseks ei saa olla, et kohtunik tuleb toime ka ilma lapse esindajata. Sellised olukorrad devalveerivad märkimisväärselt kõigi laste esindajate rolli, mis juhendi kohaselt on esmalt ja ennekõike olla kohtumenetluses lapse hääl, selgitada põhjalikult välja lapse soov ja nägemus vaidluse lahenduskäigust ning edastada see muutmatult kohtule. Osalejad nõustusid, et selle rolli täitmise eeldus on esindaja proaktiivsus.
Ka 18.09.2024 ja 20.11.2024 osalesid advokatuuri esindajad perekonnaõiguse komisjonist ja riigi õigusabi komisjonist ning advokatuuri jurist perekonnaõiguse vaidlusi lahendavate kohtunike ümarlaual, et arutada eestkostetavatele eestkostemääruste kättetoimetamise ja määruse tutvustamisega seotud probleemkohti. Samal teemal toimus 14.11.2024 riigi õigusabi ja pereõiguse komisjonide ühisistung, kus arutati kohtunike poolt esile toodud probleemkohti ning ka seda, kas advokatuur peaks looma juhendi eestkoste asjades riigi õigusabi osutamiseks. Komisjonid jõudsid ühisele seisukohale, et eraldi juhendi loomine eestkoste asjades ei ole vajalik, kuna advokaat peab lähtuma juhtumist ja kliendi eripärast ning olema võimeline ise otsustama, kuidas seda teha, lähtudes üldistest põhimõtetest. Nenditi ka seda, et advokaadil peab olema tutvustamisega seotud toimingute eest õigus tasu saada. Komisjonide seisukohti tutvustati suuliselt kohtunikele.
Advokatuuri ja Justiitsministeeriumi ühismeeskonna osalemisest Innosprindil
Riigikantselei korraldatud Innosprint on disainmõtlemisel põhinev lähenemine, kus viie tööpäevaga jõutakse probleemi defineerimisest kasutajate peal testitud lahenduseni. 2024. aastal osales Innosprindis ka Justiitsministeeriumi ja advokatuuri ühismeeskond teemaga „Riigi poolt toetatud õigusabi lihtsamalt ja efektiivsemalt kättesaadavaks.“ Advoaktuuri esindas meeskonnas riigi õigusabi komisjoni esimees Eva Tibar. Lähtudes ettenähtud ajapiiridest keskendus Innosprindis osalenud meeskond riigi poolt toetatud õigusabi puudutavat infopaljusust ja analüüsis võimalusi, kuidas muuta erinevaid riigi poolt toetatud õigusabi liike puudutava info kättesaadavus lihtsamaks, et õigusabi vajajad leiaksid efektiivsemalt üles nende jaoks sobiliku toetatud õigusabi liigi (s.o võlanõustaja, õigusnõu erivajadustega inimestele, õigusnõu pensionäridele, esmatasandi õigusnõustamine, riigi õigusabi) ja selle liigi taotlemis- ja kasutamissüsteemi puudutava regulatsiooni. Info selgem kättesaadavus aitab vältida nõustamiste dubleerimist ja nõustamisele kuluva aja ebavajalikku raiskamist, kui õigusabi vaja saab pöörduda kohe õige õigusnõustaja poole. Innosprindi tulemusena mõeldi välja prototüüp info koondamiseks, mille kasutusele võtmise idee edasitöötamisega Justiitsministeeriumis jätkatakse.
Kersti Surva
