Aukohus

2023. aastal esitati aukohtule kokku 126 kaebust. Nendest 22 kaebust jõudsid advokatuuri 2022. aastal, kuid seoses aukohtumenetlusele eelnevate tegevustega (advokaadilt kaebusele selgituste küsimine) jõudsid need aukohtu lauale menetluse algatamise otsustamiseks 2023. aastal. Advokatuurini 2023. aastal jõudnud kaebustest 10 puhul toimub menetlusse võtmise otsustamine 2024. aastal.

Aukohus jõudis 23 istungi jooksul arutada 116 erinevat kaebust, mis olid seotud 130 advokaadi tegevusega. Sealhulgas 23 advokaadi suhtes arutas aukohus aasta jooksul kahte või enamat kaebust, nendest ühe advokaadiga oli seotud lausa 6 erinevat kaebust.

Kaebustest, mida aukohus 2023. aastal arutas, olid 92 esitatud eraisikute poolt, 12 olid erinevate kohtute pöördumised ning 2 kaebust oli esitatud muu avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt (Tallinna Vangla, Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistus). Lisaks arutas aukohus 1 kaebust, mis oli esitatud teise advokaadi poolt ning 9 kaebust, mida arutati advokatuuri enda algatusel (kas juhatuse poolt suunatuna või aukohtu omal algatusel). Arutatud kaebustest 36 olid seotud riigi õigusabi asjadega ning 4 kaebust pankrotihalduri tegevusega.

Aukohus algatas 2023. a aukohtumenetluse 37 korral, arutas 3 eelmisel aastal menetlusse võetud kaebust ning ühel korral taastas 2021. aastal lõppenud menetluse Kokku oli 2023. aastal menetluses 41 algatatud asja. Aukohus otsustas 74 korral menetlust mitte algatada, kuid nendest 5 korral juhtis aukohus advokaadi tähelepanu tema tegevuses esinenud minetustele ning kutsus advokaati üles kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele. Aukohus jättis 11 kaebust läbi vaatamata. Kaebuste läbi vaatamata jätmise põhjuseks oli enamasti kaebuses esinenud puudus (nt võõrkeelne kaebus, kaebusel puudus allkiri, kaebusest ei olnud võimalik aru saada), mida ei kõrvaldatud selleks antud tähtaja jooksul või asjaolu, et kaebus oli esitatud tähtaega ületades. 11 läbi vaatamata jäänud kaebusest 1 juhul jättis aukohus kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et aukohtul puudus asja lahendamiseks pädevus ning 1 juhul põhjusel, et tegemist oli korduva kaebusega. 1 juhul võttis kaebaja kaebuse enne menetlusse võtmise otsustamist tagasi.

Aukohus määras 2023. aastal 6 distsiplinaarkaristust, millest 3 olid noomitused, 2 olid rahatrahvid ning 1 korral karistati kõige karmima võimaliku karistusega ehk advokatuurist välja heitmisega. 41 algatatud menetlusest 29 lõpetati advokaati karistamata, kuid nendest 15 korral juhiti siiski advokaadi tähelepanu vajadusele olla edaspidi kutse-eetika nõuete järgimisel hoolsam. 2 menetlust lõppes pooltevahelise kompromissiga, 1 menetlus otsustati asja õigeks lahendamiseks peatada ning 3 menetlust jätkub 2024. aastal.

Väiksemate rikkumiste puhul, mis aukohtu hinnangul distsiplinaarkaristust ei vääri, piirdub aukohus advokaadi tähelepanu juhtimisega tema tegevuses esinevatele probleemkohtadele. 2023. aastal oli selliseid olukordi kokku 20. Peamised põhjused aukohtu poole pöördumisel on igal aastal sarnased – rahulolematus õigusteenuse kvaliteediga (kliendiülesande täitmata jätmine või selle ebapiisav täitmine, asjatundmatu õigusabi osutamine jne), arvamus, et advokaat on olnud lugupidamatu kohtu, kliendi või vastaspoole suhtes või erinevad kommunikatsiooniprobleemid (sh kliendi kõnedele ja e-kirjadele vastamata jätmine, RÕA asjades määratud esindajaga ühenduse mittesaamine jms). Ette heidetakse ka huvide konfliktis tegutsemist, advokaadi kutse ja advokatuuri maine kahjustamist. Aukohtu poole pöörduti korduvalt etteheidetega vastaspoole advokaadi suhtes, kuid enamasti olid need etteheited tingitud pingetest kaebaja ja advokaadi kliendi vahel.