4. juunil toimus Eesti Advokatuuri järjekordne strateegiapäev, mis tõi kokku advokatuuri esimehe, endised esimehed, juhatuse liikmed, organite esindajad ning kolmeteistkümne valdkonnakomisjoni juhid. Päeva avas advokatuuri esimees Imbi Jürgen, rõhutades ühise mõttevahetuse ja strateegilise planeerimise tähtsust kutseorganisatsiooni arengus.

Strateegiapäeva arutelud keskendusid kolmele suurele teemale:

advokatuuri järelevalve roll rahapesu ja sanktsioonide valdkonnas;

advokatuurile tekkiv riigikaitseline ülesanne;

advokaadi võimalik ametiisiku staatus ja vastutus korruptsioonivastase seaduse järgi.

Esimeses arutelus käsitleti advokatuuri järelevalve mehhanisme rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ning sanktsioonide järgimisel. Ettekandega esines Merit Lind‑Tsoganoff, arutelu juhtis Kaspar Lind.

Arutelust tõusid esile järgmised põhisõnumid:

Rahapesu ja sanktsioonide valdkond areneb kiiresti ning nõuab advokatuurilt süsteemset ja järjepidevat lähenemist.
Vajalik on liikmete teadlikkuse tõstmine ning ühtse hoolsusstandardi kujundamine.
Juhendmaterjalide uuendamine ja täiendavate abivahendite loomine aitaks advokaatidel riske paremini hinnata ja maandada.
Bürookontrollides kasutatav riskikontseptsioon vajab täpsustamist, sh küsimus, milliste andmete alusel riske hinnata.
Karistamine ei ole alati tõhusaim mõjutusvahend – advokatuuri senine suund harivale järelevalvele vajab hindamist.
Rahvusvaheliste ja riiklike sanktsioonide rikkumise tagajärjed eeldavad järelevalve uutmoodi ülesehitamist.
Järelevalve kvaliteet mõjutab otseselt kogu kutseorganisatsiooni usaldusväärsust.

Teise teemaploki keskmes oli advokatuurile tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega antav uus püsiv kriisiülesanne: tagada kriisiolukorras riigi õigusabi osutamine füüsilistele isikutele. Teema avas ja arutelu juhtis Ramon Rask.

Olulisemad tähelepanekud:

Seaduse planeeritav jõustumine 1. juulil 2026 toob advokatuurile kohustuse tagada kriisiolukorras toimiv riigi õigusabi süsteem.
Advokatuuril on enesekorraldusõigusest tulenev vabadus otsustada, kuidas vajalik ressurss tagada.
Praegune riigi õigusabi osutajate arv ei kata kriisiolukorra vajadusi. Vajalik on motiveerida rohkem advokaate ülesannet täitma.
Ühe võimaliku motivatsioonina nähti reservteenistusest vabastust advokaatidele, kes on valmis kriisiülesannet täitma.

Büroode vaates loob kriisiülesannet täitvate advokaatide olemasolu kindluse, et ka kriisiolukorras on võimalik tööd jätkata.

Nimekiri advokaatidest kujuneb suuresti vabatahtlikkuse alusel, kuid advokatuur peab looma selged põhimõtted juhuks, kui vabatahtlikke ei ole piisavalt.
Praegu on soodne aeg süsteemide ühiseks väljatöötamiseks ning liikmete panus on oodatud.

Päeva viimases arutelus käsitleti advokaadi võimalikku ametiisiku staatust ning sellega kaasnevat vastutust. Arutelu juhtisid Kadri Matteus ja Rauno Ligi.

Fookuses olid kaks keskset küsimust:

1. Millal võib advokaat nõustamisel muutuda ametiisikuks? Avaliku sektori nõustamisel on kasvav risk, et advokaat võib sattuda otsuste sisulise suunamise rolli, mis võib kaasa tuua ametiisiku staatuse. Praktika ei ole ühtne ning piirid vajavad selgemat määratlemist.

2. Kes on advokaadiga seotud isik KVS tähenduses? Eriti keeruline on KVS § 7 lg 1 p 4 tõlgendamine, mis on oma olemuselt abstraktne. Kohtupraktika pakub küll suuniseid, kuid tõlgendused on endiselt ebaühtlased.

Arutelus rõhutati:

Ametiseisund võib tekkida näiteks komisjonidesse nimetamisel, riigihangete korraldamisel või õigusteenuse osutamisel järelevalvemenetluses.
Ainuüksi osalemine ei tähenda automaatselt ametiisiku rolli – määrav on otsuse sisuline suunamine, mida tuleb hinnata juhtumipõhiselt.
Riigifirmad ja KOV‑i ettevõtted ei täida alati avalikku ülesannet, mistõttu ei pruugi advokaadi roll seal olla ametiisiku roll.
Kutse-eetika reeglite järgimine aitab vältida halli tsooni, kuid praegune praktika kaldub kohati kõrvale advokaaditöö loogikast ja advokaadi sõltumatuse põhimõttest.
Advokaati ei tohi samastada kliendiga ning õigusteenuse osutamine ei tohiks iseenesest muuta advokaati ametiisikuks.

Kokkuvõtteks:

Strateegiapäev tõi esile advokatuuri ees seisvad olulised väljakutsed ja arengusuunad. Arutelud näitasid, et nii järelevalve tõhustamine, riigikaitselise ülesande täitmiseks valmistumine kui ka advokaadi rolli ja vastutuse täpsem määratlemine nõuavad süsteemset lähenemist, selgeid juhiseid ja liikmete aktiivset kaasatust. Ühiselt kujundatud lahendused tugevdavad advokatuuri kui kutseorganisatsiooni usaldusväärsust ja valmisolekut täita oma rolli muutuvas õigusruumis ja ühiskonnas.

^{Fotod: Andres Raudjalg}

Advokatuuri sündmused

Advoktuuri teemantide üleandmine

Advokatuuri gala

Uute advokaatide ja vandeadvokaatide pidulik vastuvõtt

Strateegiapäev

Staažikate tänulõuna