Riigi õigusabi korraldamine
Koostöö tugevdamine
2025. aastal oli tavapäraste riigi õigusabi korraldamisega seotud küsimuste kõrval märksõnaks riigi õigusabi valdkonnas koostöö tugevdamine kohtute ja prokuratuuriga. Sellega seoses toimus läbi aasta tugev suhtlus, kuid eraldi tasub välja tuuaalljärgnevad:
23.04.2025 toimus advokatuuri ja kohtute koostöös online koolitus, mille eesmärgiks oli tutvustada kohtute menetlusgruppide liikmetele (kohtunikele, kohtujuristidele, kohtuistungi sekretäridele) andmete liikumist riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) ja kohtute infosüsteemi (KIS) vahel. Koolituse kaudu selgitati praktiliste näidetega, kuidas toimub riigi õigusabi taotluse lahendamine ja andmete sisestamine ning riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluste lahendamine ja andmete sisestamine KIS-is, millisel kujul jõuab infomatsioon RIS-i ja kuidas toimub advokaadi määramise protsess, kuidas advokaadid esitavad tasutaotlusi (sh mis on advokaadi poolt sisestatav info ja millise osa tasutaotlusest loob süsteem). Samuti selgitati koolitusel osalejatele seda, millised on sagedamini esinevad vead andmete sisestamisel ning millised on selle tagajärjed RIS-is.
13.06.2025 toimus Põhja Prefektuuris advokatuuri esindajate kohtumine Põhja Prefektuuri seksuaalkuritegude ja lastekaitse grupi uurijate ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröride, kes tegelevad mh laste vastu toime pandud seksuaalkuritegudega. Kohtumise eesmärgiks oli tutvustada, millised on advokatuuris lapse esindajale kehtestatud nõuded ja milline on advokaadi rolli lapse esindajana tsiviilkohtumenetluses. Kohtumise käigus tutvustati advokaadi tööpõhimõtteid lapse esindamisel tsiviilasjades „Juhendi riigi õigusabi osutavatele advokaatidele seoses laste esindamisega tsiviilkohtumenetluses“ pinnalt; arutati kokkupuutepunkte, kui advokaat osutab õigusabi lapsele nii kriminaalmenetluses kannatanu esindajana kui ka ühtlasi esindajana tsiviilkohtumenetluses (nt hooldusõiguse küsimuse lahendamisel); infovahetust eri menetluse osapoolte vahel; kuidas toimitakse, kui menetlusnorm näeb ette lapse iseseisva õiguse kohtulahend vaidlustada, kuid see ei lähe kokku lapse parima huviga jms. Kohtumine aitas menetlejatel paremini mõista advokaadi rolli ja kohustusi ning tugevdab koostööd ja mõistmist menetluste eri osapoolte vahel, et tagada laste huvide parim kaitse.
11.11.2025 toimus Justiits- ja Digiministeeriumis kohtumine, kus prokuratuuri esindajad tutvustasid advokatuuris riigi õigusabi korraldamisega tegelevatele töötajatele prokuratuuri infosüsteemi (PRIS), et osapooltel oleks tulevikus võimalik paremini lahendada riigi õigusabi advokaadi määramisega seotud probleeme ning et osapooltel oleks võimalik paremini mõista üksteise vajadusi infosüsteemide arendusel.
Aasta teises pooles asus töögrupp, kuhu kuuluvad nii advokatuuri, Justiits- ja Digiministeeriumi kui ka Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) esindajad, kaardistama RIS praeguseid ja tulevasi vajadusi, et asuda liikuma RIS kaasajastamise suunas.
Ettepanekud tasumäärade tõstmiseks
Ka 2025. aastal jätkas advokatuur tööd riigi õigusabi õiglaste ja kestlike tasumäärade nimel, juhtides jätkuvalt Justiits- ja Digiministeeriumi tähelepanu riigi õigusabi advokaatide tasude suurendamise vajadusel. Advokatuur esitas 11.04.2025 Justiits- ja Digiministeeriumile riigi õigusabi aastaaruande 2024. aasta kohta ning koos sellega tegi ka ettepane riigi õigusabi osutamise eest makstavate tasumäärade suurendamiseks.
Advokatuur hinnangul ei arvestanud 2023. aastal toimunud tasumäärade tõus maksimaalses võimalikus ulatuses riigi õigusabi osutamiseks eraldatud riigi eelarvelise sisendi suurust. 06.02.2023 tõstis Justiitsministeerium riigi õigusabi tasumäärasid 27 eurolt 36 euroni, viidates tasumäärade tõstmise läbirääkimistel, et tegemist on esialgse muudatusega. Suuremat tõusu esialgu kasutada ei julgetud, kuna sooviti hinnata tasumäärade tõusu mõju kogu eelarvele. Nii 2023, 2024 kui ka 2025. aasta lõppes riigi õigusabi osutamiseks ettenähtud riigi eelarvelise eraldise jäägiga, mida järgmisesse aastasse üle ei kanta. Sellest tulenevalt on advokatuur jätkuvalt seisukohal, et riigi õigusabi tasumäärasid tuleb tõsta vähemalt ulatuses, mida võimaldab ettenähtud riigi eelarvelise eraldise suurus. Advokatuur jätkab tööd tasumäärade tõstmise eesmärgil ka 2026. aastal.
Käibemaksu tõusuga seotud probleemid
Sarnaselt 2024. aasta algusega, toimus ka 01.07.2025. käibemaksumäära tõus, mille tulemusena asendus senine 22%-ne käibemaksumäär 24-se käibemaksumääraga. Käibemaksumäära muutus tõi jällegi kaasa segaduse riigi õigusabi tasude väljamõistmise osas. Siiski õnnestus 2025. aastal segadust vähendada, lähtudes 2024. aasta kogemust ning siis sõlmitud kokkulepetest. Nimelt on advokatuur seisukohal, et riigi õigusabi osutamisega seotud käibe tekkimise ajaks tuleb pidada tasu ja kulude suurust kindlaks määrava määruse tegemise aega ehk hetke, millal on selge, kui suur on advokaadibüroole õigusabi osutamisega seoses tekkinud käive. Selline seisukoht kooskõlastati 2024. aastal nii Maksu- ja Tolliameti, Justiitsministeeriumi kui ka Rahandusministeeriumiga. Tänu sellele olid olemas selged suunised, mida arvestada uue maksutõusude eel.
Advokatuur tegi, eelnevale viidates, 2025. aasta juunis menetlejatele ettepaneku lahendada võimalikult palju juba esitatud tasutaotluseid ära enne 01.07.2025 toimuvat käibemaksu tõusu. Juhul, kui menetleja tasutaotlust enne käibemaksu määra tõusu lahendada ei jõua, palus advokatuur tasutaotluse lahendamisel arvestada käibemaksumääraga, mis kehtis tasu suurust kindlaks määrava lahendi tegemise hetkel.
Advoaktuuri ettepanekutega tuli suurem osa menetlejad kaasa. Palju tasutaotluseid lahendati juunikuu jooksul, mistõttu oli advokaatidele välja makstud tasude suurus oluliselt suurem kui tavapäraselt juunis välja makstav tasu – 2025. aasta juunis maksti advokaatidele välja tasusid 650 690,54 euro ulatuses, võrdluseks 2024. aasta juunis maksti tasusid välja 404 720,27 euro ulatuses ja 2023. aastal juunis 486 158,45 euro ulatuses. Tasumäärustes, mis tehti alates 01.07.2025, kasutas suurem osa menetlejaid lahendi tegemise ajal kehtivat käibemaksumäära.
Kersti Surva, jurist
