2022. aasta veebruaris täitus 30 aastat Eesti Advokatuuri asutamiskoosolekust. Seega oleme sõltumatut ja vaba advokatuuri, õigusriigi üht alustala, taasiseseisvumise järel taas-ülesehitanud üle 30 aasta. See töö ei alanud nullist, sest meelekindlad kogenud advokaadid hoidsid ka ENSV Advokaatide Kolleegiumi läbi okupatsiooniaastate suuresti eestikeelse, professionaalse ja väärtuspõhisena – saavutus, mida enamikus liiduvabariikides korrata ei õnnestunud. Kuid pöördelised muutused sundisid 30 aasta tagustes oludes tegema ümberkorraldusi pea kõiges, mis puudutas advokatuuri toimimist ja advokaatide kutsetegevust.
Kolm aastakümmet hiljem oleme sootuks teistes oludes: Eesti Advokatuur on tugev, professionaalne ja toimiv; tõenäoliselt oleme me Eesti tugevaim kutseorganisatsioon. Meil on riigiga töine suhe, osaleme ekspertidena õigusloomes, seisame enda liikmete huvide ja õigusriigi põhimõtete eest. Me suudame endid ise korraldada, puudujäägid tuvastada ja parandada, tõhusalt nii eksamite kui aukohtumenetlusega tagada advokaaditeenuse kvaliteeti. Asi toimib. Me oleme koos teinud ära suure töö ning jõudnud faasi, kus peame kinnistama advokatuuri ühiskondlikku autoriteeti, usaldusväärsust ja advokaaditeenuse toimepidevust. Tööd on jätkuvalt palju, kuid see on loomulik protsess.
Kuid julgen ka väita, et 2022. aasta sundis meid taas mõtestama nii advokaadi, advokaadikutse kui advokatuuri rolle ühiskonnas.
Sõda Euroopas ja sellega seotud riigi ootused advokatuurile tõid õhku uued küsimused advokaatide rollist ja vastutusest kriisiolukorras, sest õigusemõistmine peab toimima ka erandlikes oludes. Eraettevõtjad oleme nagunii, ent milliste kohustuste täitmist ühiskond meie ametilt veel ootab ja kuidas neile vastame? Riigi õigusabi tasude poleemikas kinnitas riik ootust, et erinevalt tee-ehitusest või sotsiaalreklaamikampaaniast peab õigusabiteenust pakkuma riigile vähem kui poole hinnaga, sest meid, advokaate, seisus kohustavat. Rändekriisiks valmistudes sündis seaduseelnõu, mis käskinuks aukohtumenetluseta advokatuurist välja heita iga liikme, kes keeldub rändekriisi korral mõjuva põhjuseta õigusabi osutamast. Meie kui eneseregulatsioonilise kutseühenduse ette kerkisid eelmisel aastal väga teravalt ka küsimused ühest küljest meie nõudliku eksamisüsteemi vajalikkusest, aga teisalt hoopis uue, riikliku eksamikihi lisamisest advokaadieksamitele.
Selliste arengute taustal tulebki senisest enam mõtestada advokaadi ja advokatuuri kohta ühiskonnas, avalikkuse ootusi meile, meie rolle nii ettevõtjate kui avalik-õigusliku kohustuse täitjaina. Kuidas ja mil määral olla ühiskonnale tõsiseltvõetav ja professionaalne partner, õigusriigi ja hea õigusloome valvur, põhimõtete kaitsja mugava ratsionaalsuse eest? Ning lõpuks, kuidas maksimaalselt toetada enda liikmeid nende professionaalsel teel, luua nõudliku küünarnukitundega kogukond ning tagada advokaadikutse jätkuv atraktiivsus? Nendest küsimustest tõukuvalt alustas juhatus 2022. aastal ka tööd võimalike advokatuuriseaduse muudatustega, alustades esmalt aegunud või küsitavaks muutunud seadusesätete kaardistamisest ja vältimatult muutmist vajavate normide väljasõelumisest. See töö peab saama tõsisema hoo käesoleval aastal.
Asiste toimetuste osas möödus 2022. aasta Eesti Advokatuurile tempokalt ja tulemuslikult. Aasta algul suutsime operatiivselt luua valmisoleku Ukraina põgenike teenindamiseks. Kokkukukkumise äärele sattunud riigi õigusabi süsteemi hoidsime siiski töös ja tagasime õigusabiteenuse toimepidevuse. Raskete läbirääkimiste tulemusel jõudsime riigiga ka sammukese lähemale riigi õigusabiteenuse õiglasemale tasustamisele. Oleme palju töötanud, andmaks professionaalset sisendit õigusloomesse, ning vajadusel hea õigusloome eest ka avalikult seisnud. Oleme pidanud seisma ka advokaadi sõltumatuse ja kutsesaladuse kaitstuse eest ning tegema tõsiseid väärtusotsuseid advokaadile sobiva ja sobimatu osas. Need on tööd, mille elu ise nö lauale tõstis. Kuid lisaks oleme möödunud aastal valinud panustada ka kõige kaitsetumate eest seismisesse nagu lapsed ja lähisuhtevägivalla ohvrid; oleme esimest korda süsteemselt korjanud liikmetelt tagasisidet, et nende ootustele paremini vastata; loonud välis- ja sisekommunikatsiooni juhtimise strateegia ning tõstatanud diskussiooni soolise võrdsuse ja klaaslae üle meie töös.
Eesti Advokatuuril on üheskoos pikk ja sisukas tee käidud. Tänan kaasteelisi usalduse ja panustamise eest, teekond jätkub nagu ikka – tempokalt ja töiselt.
Imbi Jürgen
Eesti Advokatuuri esimees