Aukohtu tegevus
2025.aastal esitatiaukohtule kokku 126 kaebust. 126 kaebusest 99 kaebust olid esitatud füüsilise isiku poolt ning 7 kaebust juriidilise isiku poolt, kohtu pöördumisi oli 8, prokuratuur, Justiits- ja Digiministeerium ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda pöördusid aukohtu poole igaüks 1 korda. Advokatuuri enda algatusel (kas juhatuse poolt suunatuna või aukohtu omal algatusel) arutamist väärivaid asju oli 9.
Aukohus jõudis 23 istungil arutada 131 erinevat kaebust (sh 2024. a lõpus saabunud kaebused).Arutatud kaebused olid seotud 97 advokaadi tegevusega. Sealhulgas 12 advokaadi suhtes arutas aukohus aasta jooksul kahte või enamat kaebust, nendest ühe advokaadiga oli seotud 3 erinevat kaebust ja ühe advokaadiga 4 erinevat kaebust. Arutatud kaebustest 44 olid seotud riigi õigusabi asjadega, 2 pankrotihalduri tegevusega.
Advokatuurini 2025. aastal jõudnud kaebustest 18 puhul toimub menetlusse võtmise otsustamine 2026. aastal.
Aukohtus menetletud kaebuste arv viimasel 10 aastal
Aukohus algatas 2025. a aukohtumenetluse 26 korral, arutas 5 eelmisel aastal menetlusse võetud kaebust ning uuendas 2 menetlust, mis olid peatatud alates 2020. ja 2023. a ning jätkas nende arutamisega. Kokku oli 2025. aastal menetluses 33 asja.
Aukohus otsustas 82 korral menetlust mitte algatada, kuid nendest 10 korral juhtis aukohus advokaadi tähelepanu tema tegevuses esinenud minetustele ning kutsus advokaati üles kutse-eetika nõuete hoolsamale järgimisele. Aukohus jättis 15 kaebust läbi vaatamata. Kaebuste läbi vaatamata jätmise põhjuseks oli enamasti kaebuses esinenud puudus (nt võõrkeelne kaebus; kaebusel puudus allkiri; puudus teave rikkumise aja osas), mida ei kõrvaldatud selleks antud tähtaja jooksul või asjaolu, et kaebus oli esitatud tähtaega ületades. 1 juhul võttis kaebaja kaebuse enne menetlusse võtmise otsustamist tagasi.
Aukohus määras 2025. aastal 8 distsiplinaarkaristust, millest 6 olid noomitused ja 2 olid rahatrahvid. Üks noomituse saanud advokaat on karistava otsuse vaidlustanud. 20 algatatud menetlust lõpetati advokaati karistamata. Väiksemate rikkumiste puhul, mis aukohtu hinnangul distsiplinaarkaristust ei väärinud, piirdus aukohus advokaadi tähelepanu juhtimisega tema tegevuses esinevatele probleemkohtadele ning vajadusele olla edaspidi kutse-eetika nõuete järgmisel hoolsam. Selliseid olukordi oli kokku 13.
Kahe 2025. a algatatud asja arutamine jätkub 2026. a. Lisaks on üks 2025. a algatatud menetlus peatatud.
Aukohtus määratud karistused
Peamised põhjused aukohtu poole pöördumisel on igal aastal olnud sarnased: rahulolematus õigusteenuse kvaliteediga; arvamus, et advokaat on olnud lugupidamatu kohtu, kliendi või vastaspoole suhtes või erinevad kommunikatsiooniprobleemid. Ette heidetakse ka huvide konfliktis tegutsemist, advokaadi kutse ja advokatuuri maine kahjustamist. Aukohtu poole pöörduti etteheidetega vastaspoole advokaadi suhtes, kuid enamasti olid need etteheited tingitud pingetest kaebaja ja advokaadi kliendi vahel. Samuti pöörduti aukohtu poole korduvalt seoses etteheidetega lastele riigi õigusabi korras määratud advokaatidest esindajate menetlustoimingute ja menetluses väljendatud, kuid kaebajatele ebasoodsate seisukohtadega. Juhatuse pöördumiste alusel algatatud menetlustes tehtud otsustes käsitles ja tuletas aukohus meelde advokaatide kohustust käituda kollegiaalselt, järgida sh kliendilepingu sõlmimisel, aga ka selle täitmise vältel „tunne oma klienti“ põhimõtet ning veenduda, et kutsekindlustus kehtiks katkematult.
Jaana Lindmets, jurist