Väljatöötamiskavatsusega (VTK) püütakse lahendada kahte probleemi. Esiteks leida lahendus küsimusele, kuidas tagada ühtlasem teadmiste ja oskuste tase õigusteaduse lõpetanute vahel ning teiseks, kuidas tagada, et kohtumenetluses osalevate lepinguliste esindajate teadmised vastaksid teatud kvaliteedinõuetele.
Advokatuur on VTK osas avaldanud kokkuvõtlikult järgmised seisukohad.
1. Ühtne juristieksam ei ole piisav VTK-s kirjeldatud probleemide lahendamiseks
VTK-s kirjeldatakse lahendatava probleemina eelkõige pädevate juristide puudust ning õigushariduse kvaliteedi langust. Advokatuur leiab, et ühtne juristieksam ei ole kindlasti piisav nende äärmiselt tõsiste ja keerukate probleemide lahendamiseks. Selleks on siiski vajalik riigi ning ülikoolide vastav sihipärane töö.
Lisaks tuleb tähele panna, et üksnes ühtne juristieksam ei taga õigusteadmiste ja -teenuse kvaliteedi püsimist pikema aja jooksul pärast eksami sooritamist. Selleks oleks vajalik hästi toimiv ja kontrollitav enesetäiendamise süsteem. Ka tuleb juristieksami kujundamisel arvestada, et eksamitulemused ei saa kehtida tähtajatult. Juristieksam võib olla reguleeritud elukutsesse pürgimise aluseks vaid juhul, kui selle sooritamisest ei ole möödunud ebamõistlikult pikk aeg, mistõttu tuleks kehtestada ka nn eksamitulemuste aegumise tähtajad. Need võivad vajadusel elukutsete kaupa erineda, arvestades vastavasse kutsesse või ametisse asumise teekonna erisusi.
Juristieksamiga hõlmatud ametite suhteliselt kitsas ring võib takistada ka teiste VTK-ga seatud eesmärkide saavutamist. Kui paljud juristi ametikohad ei ole juristieksamiga hõlmatud, ei pruugi juristieksam tegelikult olla piisav järelduste tegemiseks õigushariduse kvaliteedi kohta, sest juristieksamit sooritab vaid osa õiguse eriala lõpetajatest. Kuna ühtset juristieksamit ei soorita mitte kõik õigusvaldkonna lõpetanud isikud ja eksamil võivad osaleda ka isikud, kellel ülikooli lõpetamisest on möödunud märkimisväärne aeg, ei pruugi eksam olla ka usaldusväärne alus õppejõudude töö hindamiseks.
2. Juristieksami kaasnevate kulude analüüs puudub
VTK kohaselt on juristieksami toimimise eest määratud vastutama Riigikohus. Eksami sisulise läbiviimise, sh kaasuste koostamise ja eksamitööde hindamise eest vastutab eksamikomisjon, millesse kuuluvad VTK kohaselt ameti- või kutseeksameid korraldavate asutuste esindajad ja vajadusel Justiitsministeeriumi esindaja. VTK ei käsitle eksamikomisjoni koostamise ja töö põhimõtteid ega komisjoni liikmete tasustamise põhimõtteid, kuid sellele tuleb eelnõu koostamisel suurt tähelepanu pöörata, eriti arvestades, et komisjon koosneb osaliselt vabade elukutsete esindajatest, osaliselt kohtunikest ning osaliselt ametnikest.
VTK-s ei ole ühtse juristieksami läbiviimisega kaasnevaid kulusid piisavalt käsitletud. Märgitud on vaid, et kulud kaetakse eksami osalustasudest, kuid samas leitakse, et eksamitasu ei või olla liialt kõrge. Advokatuuri kogemus näitab, et kutseeksami korraldamise tasud on märkimisväärselt kõrged ja näiteks praegu advokatuuris kehtestatud eksamitasu 250 eurot katab vaid ligikaudu poole eksami korraldamisega seotud kuludest ühe eksamineeritava kohta. Kulud kaasnevad eksami infosüsteemi arendamise ja hooldamisega, testiküsimuste ja kaasusülesannete koostamise eest makstava tasuga, eksamiruumide ja eksamiks vajalike arvutite üürimisega jne. Seejuures kutsesobivuskomisjoni liikmetele makstav tasu advokatuuris on pigem sümboolne ega ole kooskõlas tegeliku töömahuga.
VTK mõjuanalüüsis on täiesti käsitlemata mõjud eksamikomisjoni kuuluvatele ameti- või kutseeksameid korraldavate kutseühenduste ja asutuste esindajatele. Ühtse juristieksami puhul tuleb kindlasti tagada eksamikomisjoni liikmete piisav tasustamine, et tagada kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide motivatsioon tegeleda lisaks oma kutseorganisatsiooni järelkasvu tagamisele (mis võib suuresti toimida ka missioonitundel) ka teistesse õiguselukutsetesse pürgijate eksamineerimisega. VTK kohaselt on komisjoni vastutada eksami sisuline läbiviimine, sh kaasuste kokkupanemine ja eksamitööde hindamine. See tingib aga komisjoni liikmetele nende igapäevase kutsetöö kõrvale suure lisakoormuse. Koormus suureneks veelgi, kui ka eksamitulemuste peale esitatud kaebuste lahendamine või nende kaebuste kohta seisukohtade andmine kuuluks komisjoni ülesannete hulka (seda ei ole VTK-s täpsustatud). Sellise töökoormuse võtmine ilma adekvaatse tasuta ei ole jätkusuutlik ja alandaks kokkuvõttes eksami kvaliteeti.
3. Advokaadieksami korraldamise õigus peab säilima
Juristieksami kehtestamisel peab säilima advokatuuri kui omavalitsuslikel põhimõtetel tegutseva kutseühenduse autonoomia liikmesuse andmise otsustamisel. Advokatuurile peab jääma õigus korraldada lisaks juristieksamile ka erialapõhine eksam oma äranägemisel ja kujundamisel, vastavalt oma vajadustele.